Category: Eesti

Reading Time: 3 minutes

Liisa Aavik on aktiivne naine, tegeleb ettevõtluse ja spordiga ning peab oluliseks rohelist mõtteviisi. Oma blogis Suletudring.ee tutvustab ta jäätmeteta eluviisi ning aitab ettevõtetel luua käitumisteadustele tuginedes inimeste häid (rohe)valikuid toetavaid müksusid. Ta on hariduselt psühholoog ning teeb oma tervisega seotud otsuseid teaduspõhistele allikatele toetudes.

Miks on tervis sinu elus nii olulisel kohal?

Olen enda jaoks selle mõtestanud nii, et kuna ma olen ettevõtja ja pean ise saavutama endale seotud eesmärke, siis pean ka vaatama, kuidas ma ennast kohtlen. Olen lugenud erinevatest uuringutest, et õige toitumine aitab nii palju kaasa sellele, kui suurt vaimset panust sa anda suudad. 

Seega olen jõudnud järeldusele, et kui tahad maailma parandada ja midagi suurt korda saata, tuleb esmalt enda eest hoolt kanda, et seda teha jõuaks.

Oled proovinud täielikult pakendivaba elu ning pühendud rohelisemale mõtteviisile. Kuidas tervislik toitumine ja roheline mõtteviis kokku sobivad?

Keskkonnahoid ja õige toitumine käivad väga hästi üksteisega kokku. Tervisliku toitumise aluseks on kohalik, värske ja eelkõige taimne toit, mida saab suures osas edukalt osta nii poest kui ka turult täiesti pakendivabalt. Õige toitumise juures ei tohiks toitu üle tarbida ega ära visata, seega need valdkonnad pigem käivad suures jaos kokku.

Eestis võiks jagada inimestele rohkem infot oma kohalike saaduste hooajalisuse kohta. Näiteks, millal võiks metsast korjata kuusevõrseid või millal saavad valmis teatud marjad ja muud viljad. Hea oleks, kui seda saaks vaadata näiteks spetsiaalsest kalendrist. Tean, et mujal maailmas on selliseid kalendreid tehtud. Siis suureneks inimeste teadlikkus kohalikust toorainest veelgi enam.

Kas oled alati olnud tervislike eluviisidega?

Jah, minu kodus on laual alati olnud tervislik toit, palju köögivilju ja puuvilju. Väiksest peale käisin trennis, perega jalutamas ning  mängisin kodu juures asuvas metsas.

Iseseisvasse ellu jõudes tulid ka sügavamad teadmised, kui palju uni toitumine ja füüsiline aktiivsus mõjutavad näiteks õppimisvõimet. Õppisin ülikoolis psühholoogiks ning lugesin palju teaduslikke artikleid. Sealt tuli ka oskus allikaid kriitiliselt hinnata ja läbi filtri erinevaid väiteid näiteks tervislike eluviiside kohta lugeda.

Millised on täna sinu terviseharjumused?

Ma ei suuda seda küll päris iga päev, aga minu ideaalne päev on selline, et hommikul ärgates ma mediteerin, korra päevas teen joogat, käin jooksmas või ronimas ning olen piisavalt aktiivne oma olmetegevustes, et saaksin sellega vähemalt 10 000 sammu täis.

Jälgin hooti ka oma toitumist ning panen kirja, mida söön. Hiljuti jooksuürituseks treenimine ja sellel osalemine aitas jälgida, et saaksin tagasi 500-1500 kulutatud kilokalorit.Tunde järgi oleks siin söömise hindamine olnud keeruline.

Pean ka oma und väga oluliseks. Mul on isegi taimer seadistatud, mis mulle teada annab, kui õhtul on aeg ekraanid ära panna ja pimendavad kardinad ette tõmmata. Lähen magama ja ärkan sama ajal, kasutan pimendavaid kardinaid ja vahel ka silmamaski. Jälgin oma une kvaliteeti ja selle mõjutajaid Oura sõrmuse abil.

Miks hakkasid tarbima Elsavie kiudainesegu?

Minu sõbranna soovitas mul Elsaviega tutvuda, kuna oli ise sellest väga vaimustunud. Olen muidu olnud toidulisandite suhtes üsna skeptiline, paljud lubavad igasuguseid “abrakadabra” tulemusi, aga tegelikult ei tööta.

Elsavie juures meeldis mulle selle teaduspõhisus ja seos TFTAK teaduskeskusega. See, et tegemist on Eesti ettevõttega, mida saan usaldada ja vajadusel infot kohe juurde küsida, tekitas usaldusväärsust.

Ma ei tarbi kiudainesegu päris regulaarselt, aga kindlasti võtan punase Calm Your Rumbly Tummy kaasa igale oma reisile. Kuna reisidel ikka söön erinevat toitu, millega kõht ei ole harjunud või kui seedimine muutub näiteks enne jooksuvõistlusi stressiolukorras kehvemaks, siis kiudainesegu teeb mu enesetunde palju paremaks. Tavalisel päeval lisan seda hommikupudrule või segan lihtsalt vee sisse.

Oled teinud ka Elsavie mikrobioomi testi, mida sealt teada said?

Kuna püüan elada võimalikult pakendivabalt, söön palju köögi- ja puuvilju ning vähe pakendatud toite, siis tahtsin teada, kas minu toitumine on piisavalt õige minu keha jaoks või jätan ennast millestki olulisest ilma.

Suures plaanis sain teada, et see eluviis on olnud hea, aga võiksin suurendada hapendatud toitude osakaalu oma menüüs. Seega kuuluvad nüüd minu toitumise juurde näiteks hapupiim ja keefir, mida tihti ilma pakendita osta ei saa. Aga olen jõudnud järeldusele, et oma tervise arvelt ei ole mõtet kompromisse teha, isegi keskkonnahoiu nimel.

Seedimine on selline teema, millest ei räägita, aga peaaegu kõigil on sellega aeg-ajalt muresid. Mikrobioomi test on väga hea viis teada saada, milliseid toite võiks rohkem süüa ja milliseid vähem, et oma enesetunnet parandada. Samuti tasub testi teha, kui oled oma toitumist muutnud ning sooviksid teada saada, kas see toitumine ikka sobib sulle.

Liisa Aaviku tegemiste kohta loe rohkem siit: Suletudring.ee blog

💌 Liitu ka Elsavie uudiskirjaga, et saada igal nädalal kasulikku infot oma tervise heaks.

Reading Time: 3 minutes

Probiootikumidel on nii toidus kui ka toidulisandites tõendatult palju kasulikke mõjusid – need aitavad kaasa immuunsüsteemi töökorras hoidmisele, korrapärasele seedimisele, aga ka näiteks allergiate, põletike või autoimmuunhaiguste leevendamisele.

Kuidas ikkagi probiootikumid toidus tekivad ning miks probiootilisi toite või probiootikume võiks igapäevaselt tarvitada? Toitumisterapeut Katri Merisalu annab vastuseid.

Hapendamine ei ole marineerimine!

Inimesed on läbi aegade toidu säilitamisel leidlikud olnud. Hapendamine on väga vana viis, kuidas elusate bakterite abil toitu üle talve säilitada.

Hapendamise käigus tekivad toidus bakterid, mis neid säilitavad ning samas on neil ka sinu soolestikule probiootiline mõju.

Hapendamine ei ole aga marineerimine! Marineerimisel kasutatakse peamiselt äädikat, mille eesmärk on toidu säilitamiseks kõik elusad bakterid hävitada. Toit küll säilib, kuid sellel ei ole probiootilisi kasulikke omadusi.

Miks on probiootikumid toidus kasulikud?

Hapendatud toidud on head abimehed kehast mürkide väljaviimisel, ennetades nõnda kasvajate tekkimise riski. On ka avastatud, et hapendatud toitudest on kasu isegi laktoositalumatuse, põletiku, akne ja mõnede nahahaiguste leevendamisel.

Samuti on täheldatud, et hapendatud toidud pärsivad mitmeid autoimmuunhaigusi ja pärmseene üleliigset vohamist.

Suviti, kui on grilliaeg ning süüakse rohkesti rasvast ja raskesti seeditavat toitu, aitavad hapendatud toitudes elavad bakterid kõhus seda kõike paremini seedida ja tänu sellele taastada kiiremini kerge enesetunde.

Kui palju peaks hapendatud toite sööma?

Hapendatud toitude söömisel on oluline regulaarsus, sest head bakterid ei jää sinu soolestikku püsivalt elama, kuid juba see, et nad läbivad seedeelundkonda igapäevaselt, aitab ülal mainitud kasud kätte saada.

Soovitame süüa vähemalt 1 supilusikatäie, või veel parem 3–4 supilusikatäit hapendatud toitu päevas, et kasulikke baktereid kogu aeg oma kõhus hoida.

Alternatiiviks on teha probiootikumide kuure ehk võtta elusaid piimhappebaktereid juurde toidulisandina.

Elsavie kvaliteetsed probiootikumid Probiom ja Probiom+ on valitud lisaks muudele kasulikele omadustele just seedimist toetama.

Mida hapendada, et probiootikumid toidus tekiksid?

Probiootikumid tekivad igas hapendatud toidus ja hapendada võib proovida pea kõike.

Põnevaid ja ilusaid hoidiseid saab hapendades: kapsaid, rediseid, porgandeid, pastinaaki, juursellerit, küüslauku, peterselli, tilli, paprikaid, kadakamarju, sinepiseemneid, ingverit, peeti, kurki, suvikõrvitsat, musta sõstra lehti, mädarõigast, tšillipipart, sparglit jms.

Pane vaid omale meeldivad annid purki, maitsesta meelepäraselt ning katseta erinevate hoidistega.

Tee ise oma probiootikumid ehk kuidas hapendada köögivilju (juhend)

(Toitumisterapeut Katri Merisalu retsept; ilmunud ajakirjas Toit ja Trend)

1. Puhasta klaaspurk keeva veega. NB! Ära kasuta pesuvahendit ja ka käed pese ilma seebita, sest pesuvahendi jäägid takistavad piimhappebakterite kasvamist.

Seejärel pese ja tükelda köögiviljad.

• Mida väiksemad tükid, seda kiiremini toimub käärimise protsess.
• Eri köögiviljade segud hapnevad kiiremini kui ainult üht sorti köögiviljaga purgid.

2. Kasuta naturaalset jämedat meresoola. Sool on oluline koostisosa hapendamisel, sest kaitseb köögivilju hallituse ja riknemist põhjustavate bakterite eest seni, kuni on tekkinud piisavalt piimhappebaktereid.

3. Keeda iga purgi kohta 1,5 liitrit soolvett ja lase sel jahtuda. Üldine reegel soolvee valmistamiseks on 10–15 g soola 1 kg köögiviljade või 1 sl soola 1 liitri vee kohta.

4. Lao köögiviljad tihedalt purki nii, et jääks võimalikult vähe õhuruumi. Vala peale käesoe soolvesi ja jälgi, et kõik köögiviljad oleksid veega kaetud.

Hea on jätta purgi ülemisest äärest 5–8 cm vaba ruumi, et hapnemisel tekkiv vedelik üle ääre ei tõuseks.

5. Oluline on, et köögiviljad oleksid üleni soolvee sees. Selleks aseta kõige peale puhas väike taldrik ja kivi või muu raskus ning kata purk puhta köögirätikuga, mis kaitseb anuma sisu tolmu ja muu õhus lendleva eest.

6. Järgnevatel päevadel kontrolli, kas juurviljad on ikka soolveega kaetud. Vajadusel suru neid allapoole.

Juhul, kui lahuse pinnale tekib vaht, eemalda see puhta lusikaga.

7. Lase purgil toatemperatuuril (18–20 kraadi) seista kuni hapnemisprotsess on käivitunud. 2–3 päevaga peaks see käimas olema.

Kolmandal päeval on hea maitsta. Kui maitse on meeltmööda hapukas ja soovid krõmpsu ampsu kohe nautida, siis nüüd ongi selleks õige aeg. Kui kõike kohe ära ei söö, sulge purk kõvasti kaanega ja aseta külmkappi või keldrisse, see aeglustab edasist hapnemisprotsessi.

NB!

• Kui soovid hapendatud köögivilju talveks säilitada, jäta purk jahedasse ja ära ava seda enne hapnemise lõppemist. Hapnemise protsess lõpeb 4–6 nädala jooksul.
  
• Ära võta köögivilju purgist näppude või mustade söögiriistadega, nii võivad sinna sattuda mikroobid, mis takistavad protsessi.
  
• Hapendatud köögivilju söö kuumtöötlemata, muidu kaovad nende head omadused.
  
  

💌 Liitu ka Elsavie uudiskirjaga, et saada igal nädalal kasulikku infot oma tervise heaks.

Reading Time: 3 minutes

Antibiootikumid ja probiootikumid on nagu ühe mündi kaks külge.

Antibiootikumide ülesandeks on baktereid tappa, aga probiootikumide omaks kehasse hoopis kasulikke baktereid juurde tuua.

Kuidas on kõige õigem antibiootikumide kuuri ajal probiootikume võtta, et oma kõhuelustikku toetada? Ja kas täiskasvanute ning laste puhul on erisusi?

Sellest kõigest lähemalt räägimegi.

Mis on antibiootikumid?

Antibiootikumid on tänuväärt ravimid, mis on päästnud lugematul hulgal elusid. Nende ülesandeks on tappa bakterid, mis kehas põletikku ja muud kahju tekitavad.

Tihtipeale kirjutatakse haiguste raviks välja laia spektriga antibiootikume, mis haigust tekitavate bakterite kõrval tapavad ära ka sinu soolestikule kasulikud liigid.

Laia spektriga antibiootikum on nagu tuumapomm, mis valimatult platsi puhtaks lööb. Seepärast võivad sind ravikuuri ajal kimbutada ka seedevaevused.

Mis on probiootikumid?

Probiootikumid on kasulikud piimhappebakterid, mis aitavad toetada sinu immuunsüsteemi, takistades kahjulike bakterite kasvu ja tasakaalustades mikrobioomi. 

Lisaks aitavad probiootikumid kaasa paremale seedimisele ning võivad leevendada kõhuprobleeme nagu kõhulahtisus.

Mis juhtub, kui antibiootikume ja probiootikume koos võtta?

Varem soovitati antibiootikumikuuri ajal probiootikume juurde võtta, et häid baktereid kehas toetada. Tänapäeval täiskasvanudel seda enam teha ei soovitata.

Miks?

Kuna enamike antibiootikumide ülesandeks on valimatult hävitada kõik bakterid, siis sellises olukorras jäävad probiootikumid võitluses alla.

Seetõttu on antibiootikumikuuri ajal probiootikumide võtmine pigem raha ja kasulike bakterite raiskamine.

Kuidas antibiootikume ja probiootikume õigesti võtta?

Nüüd soovitatakse täiskasvanutel arsti poolt välja kirjutatud antibiootikumikuur lõpuni teha ning alles pärast seda alustada probiootikumide kuuri.

Nõnda saab antibiootikum oma töö ära teha ja haigustekitajad seljatada, misjärel on sul võimalik asuda oma soolestikku nii probiootikumide kui ka õige toiduga toetama asuda.

Mida me „õige toidu“ all silmas peame?

Hapendatud toite, kus leidub loomulikult palju piimhappebaktereid.

Hapendatud köögiviljad nagu näiteks värske hapukapsas, hapukurk (just hapendatud, mitte äädikas marineeritud), kimchi või hapendatud piimatooted (keefir, hapupiim, maitsestamata jogurt) võivad samuti aidata kasulikke baktereid organismis toetada.

Kuidas lapsed antibiootikume ja probiootikume võtma peaksid?

Laste puhul kehtivad mõned erisused. Lastel soovitatakse probiootikume võtta ka antibiootikumikuuri ajal, sest nende organism on alles arenemisjärgus ja nõrgem ning vajab kogu lisajõudu, mis talle anda saab. 

Arvestada tuleb, et antibiootikumide ja probiootikumide võtmise vahele peaks jääma maksimaalselt pikk aeg, et antibiootikumide laastav mõju oleks kõige väiksem. 

Näide:

• kui arst on kirjutanud, et antibiootikumi tuleb võtta üks kord päevas, siis probiootikume võiks võtta 12 tundi pärast antibiootikumi;
  
• kui antibiootikumi tuleb võtta kaks korda päevas, siis probiootikumi 6 tundi pärast antibiootikumi.

Kuidas probiootikume valida?

Probiootikumid saavad aidata sinu tervist parandada vaid juhul, kui neid on organismis piisavas koguses.

Samuti ei ole kõik probiootikumid omavahel võrdsed, mistõttu soovitame probiootikume valides leida pakendilt vastused järgnevale:

• kvaliteetsetel probiootikumidel on võimalikult suur elusate piimhappebakterite kogus kogu säilivusaja jooksul. Minimaalne kogus võiks olla vähemalt 1 miljard bakterit;
  
• probiootikumides sisalduvate bakteritüüpide mõju peab olema tõestatud kliiniliste uuringutega;
  
• on oluline, et probiootikumide tootmisel oleks kasutatud tehnoloogiat, mis aitab võimalikult paljudel piimhappebakteritel elusana soolestikku jõuda ka pärast maohappe ja sapi rünnakut;
  
• inimese kehas jäävad paremini ellu ja paljunevad just inimspetsiifilised bakterid, mistõttu võiks vaadata kust probiootikumide bakterid pärinevad.

Miks valida Elsavie probiootikumid?

Elsavie probiootikumid Probiom ja Probiom+ sisaldavad vähemalt 10 miljardit inimspetsiifilist piimhappebakterit, mille mõju on kliiniliste uuringutega tõendatud.

Lisaks on nende tootmisel kasutatud ka spetsiaalset Bio-Support™ tehnoloogiat, mis kindlustab probiootikumide ellujäämise ning tagab sellega ka nende suurema efektiivsuse organismis.

Antibiootikumikuuri ajal võivad tekkida ka erinevad kõhuprobleemid. Elsavie probiootikumid on valitud nii, et need leevendaksid kõhuvaevusi ning toetaksid kasulike bakterite kasvu organismis.

💊 Tutvu Elsavie probiootikumidega sellel lingil klõpsates.

Reading Time: 3 minutes

Puhkus on tore aeg, saab vabamalt võtta ja rutiinist välja tulla, oma akusid laadida ja endale lubada rohkem, kui tavaliselt. Selge on see, et meie keha ja vaim vajab puhkust, aga kuidas puhata nii, et me puhkuse ajal ja ka pärast seda ennast hästi tunneks ning kõhuprobleemid meid ei kimbutaks? 

Valmista ka oma kõht puhkuseks ette

Enne puhkusele minekut tasub lisaks puhkusekoti pakkimisele teha natuke ettevalmistusi ka kõhu heaks. Kas sinu puhkus viib lennuki või autoreisiga sind mõnele kaugele maale, kus toit on kodusest väga erinev, ootab sind ees näiteks hoopis matkaselli menüü või on tulemas suuremad grillipeod? 

Igal juhul tasub kõhuprobleemide ennetamiseks enne puhkust juba oma kõhtu ja immuunsüsteemi võimalikult palju toetada õige ja mitmekülgse toitumisega, et väikesed kõrvalekalded seda rivist välja ei lööks.

Selle jaoks söö rohkem:

• juur- ja köögivilju, 
• täisteravilju, 
• pähkleid-seemneid,
• marju. 

Söö vähem:

• lihatooteid,
• ja piimatooteid.

Samuti:

• joo rohkem vett, 
• hoia end aktiivsena. 

Kuidas toidulisanditega kõhu tervist enne puhkust toetada?

Samuti tuleb kasuks juba kaks nädalat varem ja ka puhkuse ajal võtta kvaliteetseid probiootikume, mis lisavad sinu organismi veelgi rohkem häid baktereid kõhu korras hoidmiseks. Näiteks Elsavie probiootikumid on mõeldud just kõhuprobleemide ennetamiseks ja leevendamiseks:

• Probiom – seedeprobleemide leevendaja
• Probiom+ – sooletervise parandaja ja stressi leevendaja

Probiootikumid aitavad takistada kahjulike bakterite kasvu ning soodustavad kasulike bakterite paljunemist sinu soolestikus. See võib aidata ennetada ja toetada kõhtu puhkuse ajal tekkivate kõhuprobleemide korral, näiteks iivelduse, puhituse, kõhulahtisuse või kõhukinnisuse korral.

Probiootikumidel aitavad kõhus paljuneda prebiootikumid ehk kiudained nagu näiteks inuliin, polüdekstroos või vähelõhustuv tärklis, mis on olemas ka kolmes Elsavie kiudainesegus:

• Feel Good Inside parema seedimise heaks,
• Beauty Inside and Outside seedimise, juuste, naha ja küünte heaks,
• Food, Not Only for Thought aktiivse eluviisiga inimesele. 

Planeeri ka puhkuse ajal oma söögiaegu

Kuigi sina saad puhkuse ajal nautida rutiinist välja tulekut, siis sinu kõhule tegelikult rutiin just meeldib. Ka puhkuse ajal võiksid kõhuprobleemide vältimiseks püüda süüa iga päev regulaarselt samadel aegadel. 

Tihti juhtub aktiivsel puhkusel näiteks lõunasöök vahele jääma, mis kompenseeritakse suurema õhtusöögiga. See on kahjuks kõhule paras karuteene, sest öise puhkamise asemel peab kõht siis hoopis seedimisega tegelema, mis omakorda häirib ka sinu öist und. 

Lõunasöök võiks olla lisaks hommikusöögile päeva olulisim toidukord, mis annab head energiat ülejäänud päevaks. 

Avasta uusi toite ja retsepte

Kui sul on puhkuse ajal hoopis rohkem aega enda ja oma pere heaolule keskenduda, siis äkki leiad hoopis uusi maitsvaid ja kasulikke retsepte, mida valmistada. Samuti võiks reisil olles näiteks uusi ja põnevaid kohalikke vilju avastada, et hoida taimse toidu osakaal menüüs võimalikult kõrge.

Reisil olles tasub ka otsida, kus asub kohalik turg ning erinevatest reisiäppidest restorane, kus pakutakse mitmekülgset toitu. Autoreisil või pikalt lennukis istudes tasub süüa rohkem vedelamaid toite – suppe, smuutisid ja mahlaseid vilju, et kõhukinnisust ennetada. 

Abiks on ka kasulike snäkkide kaasa valmistamine – valmis lõigatud puu- ja juurviljad, pähklid, marjad või võileivad. Siis ei ole vaja haarata esimeste ettejuhtuvate snäkkide järele.

Mida teha, kui toidukord viibib või ei ole piisavalt täisväärtuslik?

Kui sinu hommiku- või lõunasöök millegi tõttu veidi viibib või on näiteks reisil olles väga ühekülgne, siis on heaks lahenduseks juua enne ära üks jook koos kiudaineseguga. Elsavie kiudainesegud on heaks mitmekülgseks toiduks sinu kõhubakteritele, samuti aitavad need hoida veresuhkru taset stabiilsena, et käsi ei haaraks esimese ebatervisliku snäki järele. 

Oluline on aga meeles pidada, et ükski toidulisand ei asenda õiget toidukorda, seega esimesel võimalusel tasub ikkagi üks mõnus hommiku- või lõunasöök ära teha.

Naudi puhkust

Puhkuse ajal ei ole tarvis kategooriliselt endale midagi keelata. Kui ikka peolauas pakutakse ahvatlevat torti või on võimalus maitsta mahlast steiki, siis söö ja naudi süümepiinadeta! Lihtsalt järgmine söögikord tee taas veidi kõhusõbralikum.

Parim reegel on 80/20. Vähemalt 80% ajast söö õigesti ning 20% puhul luba endale, mida hing ihaldab. Samuti 80% toidust võiks olla taimse päritoluga ning 20% kõik muu. Kui sellest reeglist kinni pidada, oled tervem ja energilisem nii puhkuse ajal, kui ka pärast seda.

PS. Kuni jaanipäevani on koodiga SUVEPUHKUS kõik probiootikumid ja kiudainesegud -15% soodsamad. Mine e-poodi siit!

Reading Time: 2 minutes

Meil kõigil on kõht aeg-ajalt korrast ära ja see on igati tavapärane. Näiteks võib olla tegu kõhuviiruse, vale toiduvaliku, liigsöömise (tere, jõulud!) või suurt stressi tekitava olukorraga. 

Kuid kui sind vaevavad pidevad seedeprobleemid – gaasid, puhitused, kõrvetised või väsimus pärast sööki, on see märk, et midagi on soolestikus valesti. Ükski neist nähtustest ei tohiks olla sinu igapäevane kaaslane.

Selleks, et saada seedimine korda, tasub esmalt aru saada, mis võib olla sinu praeguste seedeprobleemide põhjuseks.

Miks on vaja seedimise korda saamiseks teada, mis kõhus probleeme põhjustab?

Esmased seedeprobleemid võivad tunduda süütud, kuid pidevad ja pikaajalised probleemid võivad viia tõsiste krooniliste haigusteni, millest välja tulla on oluliselt keerulisem. Oluline on põhjusele saada jälile kohe. 

Sinu tervise keskmes on kõhubakterid, mis toetavad organismi erinevate kasulike ühenditega. 

Seedeprobleemid on üldjuhul esimene märk sinu kõhus elavate bakterite koosluse ehk mikrobioomi tasakaalutusest. Kui sinu mikrobioom ei ole tasakaalus ehk heade ja kahjulike bakterite osakaal sinu soolestikus on paigast ära, ei saa keha toimida nii nagu vaja.

Sinu mikrobioomi olukord peegeldab ja mõjutab väga palju sinu üldist tervist. Lisaks sind vaevavatele seedeprobleemidele võib häiritud kõhuelustik tekitada olukorra, kus sa:

• ei saa toidust kätte piisavalt vitamiine ja mineraale; 
• tunned pidevat väsimust ning energiapuudust (mis võib tulla sellest, et su keha ei saa piisavalt toitaineid kätte); 
• kipud pidevalt asju unustama; 
• koged tihti meeleolulangust; 
• maadled pidevate külmetushaigustega; 
• oled kimpus nahaprobleemidega (lööbed, akne); 
• koged häiritud und; 
• või tunned talumatust mõne toidu suhtes. 

Sinu kõht on kui tervise juhtimiskeskus. Soolestikus otsustatakse, milline osa söödud toidust imendub sinu vereringesse ning jaotatakse organismis laiali. Terve soolestiku puhul lubatakse organismi erinevad vajalikud toitained (nt süsivesikud, valgud, rasvad, vitamiinid, mineraalid), samas toksiinid soolestikust välja ei pääse, kuna need on tarvis organismist väljutada. 

Kui sinu kõhus elavate bakterite kooslus ei ole tasakaalus, muutub soolestik nõrgemaks ning võib nö lekkima hakata. Sellisel juhul tekib olukord, kus soolestiku seinast pääsevad läbi ka toksiinid ja muud organismile kahjulikud ühendid. Nii aktiveerub immuunsüsteem, mis hakkab kahjulikke ühendeid hävitama ja selle tagajärjel tekib organismi põletik. 

Kui seedeprobleemid on juba pikaajalised siis see võib viia tõsiste põletikuliste haiguste tekkimiseni. Seetõttu on oluline leida seedeprobleemide juurpõhjus juba varakult ja saada seedimine korda enne kui tõsised haigused välja kujunevad. 

Kuidas leida juurpõhjus, et saada oma seedimine korda?

Et oma seedimine korda saada, on oluline teada, et iga inimese mikrobioom on erinev nagu sõrmejälg. Üks dieet ei saa sobida kõigile. Seega pööra vähem tähelepanu erinevatele vastu rääkivatele soovitustele meedias ning rohkem tähelepanu oma tervisenäitajatele, enda enesetundele ja tervele mõistusele.

Selleks, et tundma õppida oma mikrobioomi ja näha, mis kõhus päriselt toimub on võimalik teha mikrobioomi test. 

Mikrobioomi testist saad väga põhjaliku ülevaate oma kõhubakterite seisukorrast. Testiga näed, mis on hästi ja millised murekohad vajavad sinu tähelepanu. Samuti saad teada, millised toite sinu väikesed sõbrad kõhus enim vajavad ning milline eluviis nende tasakaalu ja tervet soolestikku toetab.  

Teades, mida just sinu keha vajab on võimalik liikuda õigete sammudega, et oma seedimine korda saada. 

Uuri lähemalt mikrobioomi testi kohta siit.

Sinu tervis algab kõhust! 

💌 Liitu ka Elsavie uudiskirjaga, et saada igal nädalal kasulikku infot oma tervise heaks.

Reading Time: 3 minutes

Aeg-ajalt on hea meelde tuletada, millised on need vitamiinirikkad toidud, mida võiks iga päev oma menüüsse lisada.

A-vitamiini rikkad toidud

A-vitamiini on vaja paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks ning limaskestade normaalseks arenguks, millest tuleneb ka tema oluline kaitse infektsioonide vastu.

Samuti on vaja A-vitamiini nägemisprotsessiks, aga ka organismi viljastusvõime tagamiseks.

A-vitamiini parimad allikad on: 

• veisemaks, 
• lambamaks, 
• lõhe, 
• forell, 
• kõvaks keedetud muna, 
• sinihallitusjuust, 
• fetajuust, 
• küpsetatud bataat, 
• kuumtöödeldud lehtkapsas ja porgand, 
• mango, 
• melon.

B1-vitamiini rikkad toidud

B1 vitamiine on peamiselt vaja rasvade, süsivesikute ja aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks ja närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks, aga ka maomahla normaalseks tekkimiseks.

B1-vitamiini parimad allikad on: 

• päevalilleseemned, 
• maa-, sarapuu-, pistaatsia-, pekaani-, para- ja Kreeka pähklid, 
• pärm, 
• kuumtöödeldud sealiha, 
• teraviljajahud ja herned.

B2-vitamiini rikkad toidud

Ka B2-vitamiini on vaja rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks ning närvisüsteemi, lihaste ja südamelihase talitluseks.

Samuti on B2-vitamiinid vajalikud naha, limaskestade, küünte ja juuste tervise toetamiseks ning antikehade moodustamiseks.

B2-vitamiini parimad allikad on: 

• kuumtöödeldud maks ja neerud, 
• maksapasteet, 
• pärm, 
• mandlid, 
• keedetud vuti- ja kanamunad, 
• lehtkapsas, 
• kõrvitsaseemned, 
• enamik juustudest, 
• toorkakao või kakaopulber.

B3-vitamiini rikkad toidud

B3-vitamiini ehk niatsiini on peamiselt vaja rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks, valkude sünteesimiseks ning närvisüsteemi ja lihaste talitluseks, aga ka nahakahjustuste paranemiseks.

B3-vitamiini parimad allikad on: 

• maapähklid, 
• kuumtöödeldud maks ja neerud, 
• maksapasteet, 
• kuumtöödeldud linnuliha, 
• pärm, 
• päevalilleseemned, 
• kuumtöödeldud sea- ja veiseliha, 
• kamajahu, 
• kuumtöödeldud kalad, 
• keedetud täisteramakaronid, 
• müsli, 
• enamik juustudest, 
• täisterasai ja -leib, 
• enamik pudruhelbeid, 
• lehtkapsas, 
• kuivatatud aprikoosid, 
• keedetud muna, 
• enamik pähkleid ja seemneid, 
• halvaa, 
• toorkakao ja kakaopulber.

B6-vitamiini rikkad toidud

B6-vitamiin on tarvilik aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks, sealhulgas valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks ning süsivesikute ja rasvade ainevahetuse tagamiseks.

B6-vitamiine kasutab keha ka paljude bioaktiivsete ühendite (nt serotoniini) tekkeks organismis ja punaste vereliblede valmistamise protsessis.

B6-vitamiini parimad allikad on:

• kuumtöödeldud lõhe, 
• sarapuu- ja maapähklid, 
• Kreeka pähklid, 
• pärm, 
• kuumtöödeldud maks, 
• kuumtöödeldud linnuliha, 
• enamik teisi kuumtöödeldud (sh suitsutatud) kalu (nt lõhe, forell, skumbria, räim, ahven), 
• küüslauk, 
• avokaado.

B9-vitamiini rikkad toidud

B9 vitamiine ehk folaate on peamiselt vaja rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks. Samuti erütrotsüütide valmimise protsessiks koos B12-vitamiiniga ning DNA ja RNA sünteesimiseks kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks.

Rasedatel on oluline jälgida piisavat B9-vitamiini taset loote närvikoe arenguks.

B9-vitamiini parimad allikad on:

• lehtkapsas, 
• spinat, 
• oad, 
• pärm, 
• kuumtöödeldud maks, 
• tursamaksa konserv, 
• munakollane, 
• maapähklid, 
• rooskapsas,
• brokoli, 
• peet, 
• porrulauk, 
• spargel, 
• nuikapsas.

B12-vitamiini rikkad toidud

B12-vitamiini ehk kobalamiini on peamiselt vaja aminohapete normaalseks ainevahetuseks, aga ka erinevate aneemiate ennetamiseks.

Näiteks koos B9 vitamiinidega on B12-vitamiinid olulised erütrotsüütide valmimise protsessis. B12-vitamiinid on vajalikud ka närvikoe normaalseks arenemiseks.

B12-vitamiini parimad allikad on:

• liha, 
• maks, 
• piimatooted, 
• muna, 
• kala, 
• Koorikloomad
• B12 vitamiiniga rikastatud soja-, kaera- ja riisijoogid.

C-vitamiini rikkad toidud

C-vitamiini vajame me organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks.

Samuti naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude arenguks ja talituseks ning haavade normaalseks paranemiseks.

C-vitamiini parimad allikad on:

• paprikad, 
• mustsõstar, 
• punane sõstar, 
• värske petersell, 
• kiivi, 
• greip, 
• apelsin,
• toores brokoli, 
• peakapsas, 
• sidrun, 
• astepajumarjad.

D-vitamiini rikkad toidud

D vitamiin soodustab luude ja hammaste arengut, vere hüübimise ja südametegevuse töö toetamist ning vähendab infektsiooni- ja diabeediriski.

D-vitamiini parimad allikad on:

• rasvane kala (lõhe, heeringas, makrell, sardiinid, jne),
  
• D-vitamiini saab ka toidust, mis on rikastatud D-vitamiiniga. Näiteks lisatakse Eestis D-vitamiini mõnedele kaerajookidele ja piimatoodetele,
   
• organism sünteesib enamiku D-vitamiini ise päikesevalguse toimel. Vähese päikesevalgusega ajal septembrist aprillini on hea D-vitamiini toidulisandina juurde võtta.

E-vitamiini rikkad toidud

E-vitamiini on vaja rakkude vananemise pidurdamiseks ja hemoglobiini normaalse taseme hoidmiseks. Samuti verehüübimiseks, südamelihase tööks, närvikoe talituseks ja immuunfunktsiooniks.

E-vitamiin on oluline ka järglaste saamiseks ning viljakuse säilitamiseks.

E-vitamiini parimad allikad on:

• õlid (nt nisuiduõli, aga ka päevalilleõli), 
• seemned (nt päevalilleseemned), 
• pähklid (nt mandlid, sarapuu- ja maapähklid), 
• mitmed marjad (eriti kuivatatud kujul, aga ka tavalised, nt kibuvitsa- ja astelpajumarjad, murakad, mustad sõstrad),
• leib (eriti seemneleib).

K-vitamiini rikkad toidud

K-vitamiin on oluline vere hüübimisel, südamehaiguste ennetuses, luude ainevahetuses ja neerude töö korras hoidmisel. 

K-vitamiini parimad allikad on:

• kuumtöödeldud spinat ja lehtkapsas, 
• kaalikapealsed, 
• rooskapsad, 
• brokoli, 
• spargel,
• lehtsalat, 
• hapukapsas, 
• mustikad, 
• kõrvits, 
• lehtpeet, 
• vesikress.

---

Sulle võivad huvi pakkuda ka need artiklid:

• Põhjalik kalender: millal on erinevate puu- ja köögiviljade hooaeg
• Kuidas teha toitumises targemaid valikuid?
• Miks pidada toitumispäevikut?

Reading Time: 2 minutes

B-rühma vitamiinid on eluks hädavajalikud, sest toetavad mitmeid erinevaid organifunktsioone. B-vitamiinide kasulikkus seisneb eelkõige selles, et nad tagavad rasvade, süsivesikute ja aminohapete normaalse ainevahetuse. 

Eelkõige leidub B-vitamiine toidus, kuid on kindlaks tehtud, et vähemalt 30% B-vitamiinidest toodetakse ka meie soolestiku mikrobioomis.

Miks on B-grupi vitamiinid kasulikud?

Erinevatel B-rühma vitamiinidel on ka erinevad ülesanded.

B1-vitamiinid on vajalikud rasvade ja süsivesikute ainevahetuseks

B1 vitamiine on peamiselt vaja rasvade, süsivesikute ja aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks ja närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks, aga ka maomahla normaalseks tekkimiseks.

B2-vitamiinid toetavad nägemist

Ka B2-vitamiini on vaja rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks ning

närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks, aga ka näiteks nägemisprotsessiks, et vähendada silmade väsimust ja tagada normaalne nägemine.

Samuti on B2-vitamiinid vajalikud naha, limaskestade, küünte ja juuste tervise toetamiseks ning antikehade moodustamiseks.

B3-vitamiinid aitavad nahakahjustustel paraneda

B3-vitamiin ehk niatsiini on peamiselt vaja samuti rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks, valkude sünteesimiseks ning närvisüsteemi ja lihaste talitluseks, aga ka näiteks nahakahjustuste paranemiseks.

B6-vitamiini kasutab keha õnnehormooni tekkeks

B6-vitamiine on kasulikud aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks, sealhulgas valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks ning süsivesikute ja rasvade ainevahetuse tagamiseks.

B6-vitamiine kasutab keha ka paljude bioaktiivsete ühendite (nt serotoniini ehk õnnehormooni) tekkeks organismis ja erütrotsüütide valmimise protsessiks.

B9 vitamiinid on eriti olulised rasedatele

B9 vitamiine ehk folaate on peamiselt vaja rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks. Samuti erütrotsüütide valmimise protsessiks koos B12-vitamiiniga ning DNA ja RNA sünteesimiseks kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks.

Rasedatel on oluline jälgida piisavat B9-vitamiini taset loote närvikoe arenguks.

B12 vitamiinid toetavad närvikoe arengut

B12-vitamiini ehk kobalamiini on peamiselt vaja aminohapete normaalseks ainevahetuseks, aga ka erinevate aneemiate ennetamiseks. Näiteks koos B9 vitamiinidega on B12-vitamiinid olulised erütrotsüütide valmimise protsessiks. B12-vitamiinid on vajalikud ka närvikoe normaalseks arenemiseks.

Kas teadsid, et sinu soolestiku mikrobioom toodab nelja erinevat B-vitamiini? Kui mikrobioom on mitmekesine ja tasakaalus, suudab ta täita ligi 30% meie päevasest B-vitamiini vajadusest. 

Loe siit, milliseid vitamiine sinu mikrobioom toodab.
Veel kasulikku infot vitamiinide kohta leiad lehelt toitumine.ee

💌 Liitu ka Elsavie uudiskirjaga, et saada igal nädalal kasulikku infot oma tervise heaks.

Reading Time: 2 minutes

Me teame, et inimene saab suurema osa oma vitamiinide vajadusest toidust.

Vähem aga teatakse, et olulise osa päevasest B ja K-grupi vitamiinide vajadusest tagavad inimesele tema soolestiku mikrobioomi bakterid. 

Milliseid B-vitamiine meie mikrobioom toodab?

On uuritud, et vähemalt 30% B-grupi vitamiinide päevasest vajadusest toodetakse seedetrakti bakterite poolt. 

Täpsemalt toodavad kõhubakterid meie soolestikus:

• B3 vitamiini ehk niatsiini, 
• B6 vitamiini ehk püridoksiini,
• B9 vitamiini ehk folaati, 
• B12 vitamiini ehk kobalamiini.

Kui mikrobioom on tasakaalus ja mitmekesine, siis toodavad B3 ja B6 vitamiini enamik meie kõhubaktereid. B12 ja B9 vitamiine toodavad aga ainult Lactobacillus, Bifidobacterium, Bacteroides ja Prevotella perekondadesse kuuluvad bakterid. 

Sinu mikrobioomi testi tulemused näitavad hästi ära, kas sinu mikrobioomis on need bakterite perekonnad piisavas koguses esindatud.

Miks meie kehal B-vitamiine vaja on?

B-vitamiinid on eluks hädavajalikud, sest toetavad mitmeid erinevaid organifunktsioone.

B1-vitamiini on peamiselt vaja:

• rasvade, süsivesikute ja aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks; 
• närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks;
• maomahla normaalseks tekkimiseks.

B2-vitamiini on vaja:

• rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks; 
• närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks; 
• nägemisprotsessiks (silmade väsimuse vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks);
• naha, limaskestade, küünte ja juuste tervise toetamiseks;
• antikehade moodustamiseks.

B3-vitamiin ehk niatsiini on peamiselt vaja:

• rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks ning valkude sünteesimiseks;
• närvisüsteemi ja lihaste talitluseks;
• nahakahjustuste paranemiseks.

B6-vitamiini on peamiselt vaja:

• aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks (sh valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks);
• süsivesikute ja rasvade ainevahetuse tagamiseks;
• paljude bioaktiivsete ühendite (nt serotoniini) tekkeks organismis;
• erütrotsüütide valmimise protsessiks.

B9 vitamiine ehk folaate on peamiselt vaja:

• rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks;
• loote närvikoe arenguks; 
• erütrotsüütide valmimise protsessiks koos B12-vitamiiniga;
• DNA ning RNA sünteesimiseks kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks.

B12-vitamiini on peamiselt vaja:

• aminohapete normaalseks ainevahetuseks;
• erinevate aneemiate ennetamiseks (nt erütrotsüütide valmimise protsessiks koos folaatidega);
• närvikoe normaalseks arenemiseks.

Millist K-vitamiini meie mikrobioom toodab ja miks seda vaja on?

Vitamiin K puhul saab eristada kahte suuremat rühma: K1-vitamiinid ehk füllokinoonid ja K2-vitamiinid ehk menakinoonid. K1 vitamiine leidub taimedes, aga K2 vitamiine toodavad bakterid.

Inimene peab saama nii K1 kui ka K2-vitamiine, sest nende ülesanded ainevahetuses on erinevad, nt K1 osaleb peamiselt vere hüübimises ja K2 tagab veresoonte elastsuse.

Vitamiin K on oluline: 

• vere hüübimises, 
• südamehaiguste ennetuses, 
• luude ainevahetuses, 
• neerude töös. 

Kas sinu mikrobioom on piisavalt heas vormis, et vajalikke vitamiine toota? Et pakkuda oma kõhubakteritele täisväärtuslikku toitu, proovi ka meie kiudainesegusid. Tasakaalustatud kiudainesegud toetavad nii sinu seedimist kui ka tagavad mikrobioomi mitmekesisuse.

Veel kasulikku infot vitamiinide kohta leiad lehelt toitumine.ee

💌 Liitu ka Elsavie uudiskirjaga, et saada igal nädalal kasulikku infot oma tervise heaks.

Reading Time: 3 minutes

Ega ilmaasjata pole käibele tulnud fraasid  “usalda oma kõhutunnet” või  “armastus käib kõhu kaudu”. Teadusuuringud on tõestanud, et tegelikult mõjutab kõhus toimuv pea kogu inimese tervist – nii füüsilist kui ka vaimset. 

Toome välja 4 põhjust, miks just mikrobioom ehk sinu soolestiku mikroorganismide kogukond mängib kogu tervise juures nii suurt rolli.

Sinu kõhus asub sinu tervise juhtimiskeskus

Viimase 20 aasta jooksul on teadlased üha rohkem teada saanud erinevate bakterite, viiruste, seente ja teiste mikroorganismide kohta, kes elavad meie sees ja ka meie nahal.

Tuleb välja, et igaüks meist on superorganism, mis on koduks terviklikule ökosüsteemile, kus elab 1-2 kg baktereid ja lisaks muid mikroorganisme ehk triljoneid väikeseid tegelasi, kellel on oma kindel roll täita. 

Igas ökosüsteemis on oluline õige vahekord erinevate liikide vahel. Et ökosüsteem harmooniliselt toimiks, ei tohi kedagi olla liiga palju või liiga vähe, vaid just parasjagu. 

99% kõikidest bakteritest inimkehas elavad meie soolestikus ning moodustavad kõhu mikrobioomi. Ning omakorda 99% neist elavad sinu seedesüsteemi ‘viimases meetris’ ehk jämesooles. 

70% immuunsüsteemist asub meie kõhus

Meie soolestikus asub oluline osa kogu meie immuunsüsteemist. Kui mikrobioom on tasakaalust väljas võivad lihtsamalt tekkida ka põletikud soolestikus. 

Kroonilised põletikud on aga need, mis tekitavad erinevaid haigusi – ‘’lekkiva soole’’ sündroomi ja muid seedesüsteemi häireid, südameprobleeme, autoimmuunhaigusi, vähki ja muud. See omakorda teeb meid vastuvõtlikumaks ka viirustele ja muudele haigustele.

Kui aga toita häid baktereid neile sobiva toiduga, siis nad tänavad meid näiteks sellega, et aitavad vähendada põletikke soolestikus ning toetavad sellega meie mikrobioomi tasakaalu ja immuunsüsteemi.

Andes oma kõhule õiget toitu, saad ennetada paljusid haigusi

Iga päev sööb inimene umbes 1,4 kg toitu – see on 500 kg toitu aastas ning 40 tonni kogu elu jooksul. On ju ainult loogiline, et kui midagi nii suures koguses ja nii pika aja jooksul oma kehale pakkuda, mõjutab see ka sinu enesetunnet ja tervist.

Sinu toit on söögiks ka sinu bakteritele, aga erinevad bakterid vajavad erinevat toitu. Kui süüa väga ühekülgselt või jätta oma menüüst välja suuremaid toidugruppe, siis vohavad need bakterid, mis seda toitu tahavad ning teised head bakterid hääbuvad või surevad üsna kiiresti sootuks nälga. 

Iga suutäis jõuab lõpuks sinu seedetrakti, kus see erinevate bakterite poolt “lahti pakitakse”, et saada sealt kätte sinu jaoks vajalikud toitained. 

Mõtteharjutusena võid mõelda, kui palju erinevaid kasulikke toite täna sinu bakterid söögiks saanud on?

Millist toitu süüa, et toetada oma mikrobioomi ja keha organite tööd? Siinkohal on hea jälgida toitumise kuldvalemit: söö vähemalt 80% taimset ja kuni 20% loomset toitu. 

Loomse toidu söömise puhul on oluline jälgida, et söödavad liha kogused ei oleks liialt suured. Kas teadsid, et üks portsjon liha on ainult 35 g ehk tikutopsi suurune tükk? 

Aga meie heade kõhubakterite lemmiktoiduks on kiudained, mida leidub ainult taimedes.

Kiudaineid on kõige rohkem täisteraviljades, kaunviljades, juur-, köögi- ja puuviljades ning marjades ja seemnetes. Mida rohkem ja erinevaid taimi süüa, seda mitmekülgsem on ka meie kõhu mikrobioom ning seda paremini toetab see ka meie immuunsüsteemi.

Meie kõhus toimuv mõjutab ka meie ajus toimuvat (ja vastupidi)

Meie soolestikku ja aju ühendab telg, mis suudab omavahel sõnumeid saata. Näiteks ainult toidust mõtlemine vallandab juba protsessid meie kõhus enne, kui toit sinna üldse kohale jõuab.

Niisamuti mõjutab kõhus toimuv ka aju protsesse. 

Näiteks suurt magusaisu tunnet võivad põhjustada hoopis halvad bakterid, kes on hakanud palju suhkrurikkaid toite saades vohama ning nõrgestanud neid häid baktereid, kes hoopis brokolit soovivad. Pakkudes aga järjepidevalt oma mikrobioomile kasulikke toite, vähenevad ka suhkrut soovivad bakterid ning sellega ka magusaisu.

On ka avastatud, et 90% õnnehormoonist ehk serotoniinist sünteesitakse soolestikus, mitte ajus, nagu võiks arvata. Samuti on avastatud, et ärevuses või depressioonis inimestel on tihti ka probleemid seedimisega ning vaimse tervise probleeme on vähem inimestel, kelle seedimine on korras.

Kuna aju koosneb suures osas rasvast, siis mõjutab seda ka toit, mida sööme. Ajule on kasulikud Oomega-3 rasvhappeid sisaldavad toidud nagu näiteks rasvane kala, pähklid, seemned või kvaliteetsed külmpressitud õlid. Samuti tuleb kõhutervisele kasuks üldine kroonilise stressi vähendamine.

Kuidas ma tean, kas minu mikrobioom on tasakaalus?

Iga inimene saab täna teha testi, et teada saada, kui palju ja milliseid baktereid tema soolestikus elab. Selleks on olemas mugav kodus tehtav mikrobioomi analüüs, mille tulemuste põhjalik raport selgitab välja, kas sinu mikrobioom on tasakaalus või on näiteks liigselt põletikku soodustavaid baktereid. 

Samuti annab raport nõuandeid, kuidas toituda, et tervislik tasakaal oma mikrobioomis taastada.

Kuidas tarbida piisavalt kiudaineid?

Parim on süüa mitmekülgset toitu, mis on vähemalt 80% taimse päritoluga. 

Kui aga alati ei õnnestu nii palju taimset süüa, siis võib lisada oma igapäevasele toidule kiudaineid juurde. Näiteks segades oma toidu või joogi sisse Elsavie tasakaalustatud kiudainesegu, mis aitab hoida korras igapäevast seedimisprotsessi ning toita kõhubaktereid kvaliteetsete kiudainetega.

💌 Liitu ka Elsavie uudiskirjaga, et saada igal nädalal kasulikku infot oma tervise heaks.

Reading Time: < 1 minute

Pühapäevane pannkoogihommik kogu perega?

Loomulikult! 🙌

Need kiudainerikkad pannkoogid on gluteeni- ja laktoosivabad, maitsevad kergelt pähkliselt ja on parimad muidugi kuumalt!

Koostisosad

• 1 väike banaan, 85 g
• 2 muna (M)*
• 2 dl toortatrajahu
• 4 dl kaerajooki
• 0,5 tl soola
• praadimiseks kookosrasva

Märgitud kogustest saad 8 suurt pannkooki, millest jagub neljale inimesele.

Valmistamine

1. Pane banaan, munad, jahu, vedelik ja sool blenderisse ning surista ühtlaseks massiks.
   
   Lase taignal enne praadima asumist 5 min seista.
   
2. Kasuta praadimiseks mittenakkuva kattega panni ja sega taigen lusikaga enne iga pannkoogi praadimist läbi.
   
3. Prae kuumas kookosrasvas õhukesed pannkoogid. Iga pannkoogi tarbeks vala pannile u 1 dl tainast ja prae mõlemalt küljelt paar minutit.
   
4. Söö oma lemmiku lisandiga: marjade, moosi, mee, šokolaadikreemi või muu meelepärasega.
   
   Idee: proovi lisandina tsitruseliste tükke

💪 Ühes portsus (2 pannkooki) on 6,3 g kiudaineid. Puuviljadest saad neid veelgi juurde.

* Vegan-versiooni tegemiseks asenda munad linaseemne „munadega“.

Sega 2 sl jahvatatud linaseemneid (jahvata ise kohviveskis või osta poest valmis linaseemnejahu) 6 sl veega. Lase segul paar minutit pakseneda ja sega siis taigna hulka.

👩‍🍳 Retsepti autor: Mari-Liis Ilover