Vähesed teavad või oskavad arvata, et just meie soolestikus toimuv on aluseks heale tervisele, seda nii täna kui ka tulevikus. Meie kõigi kõhus toimetab unikaalne bakterite kogumik ehk mikrobioom, mille tasakaal annab meile nii hea füüsilise kui vaimse tervise, ilusa näonaha ja tugeva immunsuse. Lisaks toetab tugev mikrobioom meid võitluses erinevate krooniliste haigustega.
Mikrobioomi tasakaal ja mitmekesisus sõltub aga suuresti igapäevasest toitumisest, vee tarbimise hulgast, piisavast kehalisest aktiivsusest ja kontrolli all olevast stressist. Kõik need lihtsad tervisliku elu alused mõjutavad olulisel määral meie keha bakterite süsteemi, mis omakorda on suur mõjutaja sellele, millist elu igapäevaselt elame või elada saame.
Tänases maailmas, kus informatsioon on kõige aluseks, on igal inimesel võimalik ka enda mikrobioomi seisukorda kaardistada. Saadud andmete abil saab koos spetsialistiga analüüsida oma tervise seisundit ning mis peamine, oma kõhutervist teadlikult positiivses suunas mõjutada. Elsavie on koostöös Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) teadlastega töötanud selleks välja lihtsa, kuid täpse mikrobioomi analüüsi.
Testimine on lihtne, toimub mugavalt kodus ja tulemusena on võimalik saada detailne sissevaade oma keha kaugeimatesse „nurkadesse”. Testiga saab selgeks, millised konkreetsed bakterite kolooniad soolestikus on heas, millised aga kehvemas seisus ning milline on tervikpilt. Tulemusi aitab tõlgendada väljaõppinud toitumisspetsialist, kes annab nõustamisel kaasa ka kõige olulisemaid näpunäiteid, mida koheselt kõhutervise parendamiseks rakendada.
Mikrobioomi test on mõeldud eelkõige neile, kes on huvitatud oma soolestikus toimuvast ja selle mõjust kogu tervisele ning soovivad ennetada erinevate krooniliste haiguste väljakujunemist.
Lisaks soovitame testi teha, kui:
tunned ebamugavust kõhus
soovid mõista, kuidas sinu tänane toitumine sulle sobib
sul on probleeme nahaga
jälgid eridieeti
alustad või oled äsja lõpetanud antibiootikumikuuri
koged tihtipeale väsimust, kurnatust
sul on kaaluprobleemid
kannatad meeleoluhäirete all
jpm
Lisaks testile on Elsavie ja TFTAKi koostöös loodud kiudainesegude sari, mis aitavad rikastada iga inimese igapäevast toitumist, tegemata seejuures olulisi muutusi oma harjumuspärases toitumises.
Suhkruasendajad ning erinevad kunstlikud magustajad on üha enam kogumas populaarsust ning raske on leida inimest, kes neid oma toiduvalikutes või menüüs kasutanud poleks. Pealtnäha kahjutud, null kaloraažiga, imevahendid on eriti populaarsed just kaalulangetajate ning trenniga tegelevate inimeste ringkondades, sest väga paljude suurimaks südamesooviks on süüa kõike mida hing ihaldab, samal ajal kaalus juurde võtmata.
Nagu ikka, kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis üldjuhul ta ei olegi tõsi. Vaatleme siinkohal täpsemalt kunstlike magusainete mõju meie mikrobioomile, soole seinale ning erinevatele teistele tervist puudutavatele nüanssidele.
Kunstlike magusainete mõju meie mikrobioomile
Läbi erinevate katsete on teadlased jõudnud tulemusele, et kunstlikud magustajad kahjustavad soole mikrobioomi ja on erinevate soolehaiguste põhjustajaks. Põletikulise soolehaiguse (IBD), Crohni tõve ja haavandilise jämesoolepõletiku üheks tekkepõhjuseks võib olla kunstlike magusainete tarbimine, nimelt kahjustavad need sooleseina limakihti.
Täpsemalt on uuritud just sukraloosi (Splenda) mõju soole seinale. Sukraloos on 600 korda magusam kui suhkur. On näidatud, et sukraloos pärsib kasulike kõhubakterite kasvu, muutes seeläbi bakterite kooslust kõhus ning viies lõpuks sooleseina kahjustusteni. Lisaks viib bakteri koosluse muutmine erinevate seedehäireteni, nagu kõhugaasid, puhitus ja põletik. Sooleseina kahjustuse üheks raskeimaks vormiks on sooleseina haavand. Erinevad teadusuuringud on näidanud aspartaami, sukraloosi ja sahhariini patogeenset mõju kaht tüüpi soolebakteritele- Escherichia coli ja Enterococcus faecalis. Kui eelnevad uuringud on näidanud lihtsalt mõju bakterikooslustele, siis nüüd jõuti tulemusteni, kus nähti bakterite patogeenseks muutumist. Nimelt need patogeensed bakterid seonduvad ja Caco-2 rakkudele, mis on soolestiku epiteelseina rakud. Kui E. faecalis läbib sooleseina ja satub vereringesse, siis võib ta koguneda lümfisõlmedesse, maksa ja põrna, põhjustades hulgaliselt põletikke või lausa veremürgitust.
Lisaks põhjustavad need kunslikud magustajad ka biofilmi (mikroobide kogumi) teket. Bakterid, kes elavad ja moodustavad biofilmi on vähem tundlikud bakterivastasele ravile (üheskoos ollakse tugevamad) ja nad eraldavad suurema tõenäosusega rohkem mürke ja virulentseid faktoreid, mis omakorda saavad põhjustada erinevaid haiguseid.
Katsed loomadega
On tehtud erinevaid katseid hiirtega, kus ühele grupile hiirtele joodeti suhkrut (sahharoos või glükoos) sisaldavad vett ning teisele grupile kunstlikku magusainet (sahhariin, aspartaam, sukraloos) sisaldavat vett. Tulemused olid väga üllatavad- kunstliku magusainet tarbinud hiirtel tekkis glükoosi talumatus, kuid tavalist lauasuhkrut tarbinud hiirtel seda ei tekkinud. See katse on eriti huvitav just seetõttu, et teadlased kasutasid kolme erinevat sorti kunstlikku magustajat ja kõigi nende kolme puhul tekkis glükoosi talumatus.
Me ei suuda kunstlikke magustajad seedida ja lagundada samamoodi nagu tavalist suhkrut. See tähendab seda, et kunstlikud magustajad läbivad meie soolt lagunemata kujul. Kui nad puutuvad kokku bakteritega, avaldavad nad seetõttu neile ka erinevat mõju. Uuringud on näidanud, et kunstlikud magustajad suurendavad bakterite hulka Bacteroidese perekonnas ning vähendavad hulka Clostridiales’i perekonnas, mis ongi seotud glükoositalumatuse tekkimisega. Seda bakterihulka muutvat effekti on nähtud loomkatsetes kõikide kunstlike magustajatega, olenemata sellest kas katsealused olid alakaalulised või ülekaalulised, isased või emased, kas nad olid tavadieedil või rasvarikkal dieedil. On näidatud, et kunstlikud magustajad võivad mõjutada kõhus kuni 40 erinevat bakteritüve.
Mis on glükoosi talumatust?
Glükoositalumatus tekib siis, kui meie keha muutub insuliini suhtes resistentseks. Insulin on hormoon, mis annab rakkudele signaali, et nad peaksid hakkama verre vabanenud glükoosi tarbima. Insuliini resistentsuse korral keha neid signaale ei saa, ning üleliigne glükoos jääb verre ringlema. Selle tulemusel kujuneb lõpuks välja 2. tüüpi diabeet.
Magusaisu süvenemine
Kas suhkru vältimine ning aseainena kunstlike magustajate vältimine aitab tegelikkuses meil magusaisu ja suhkrutarbimist vältida? Vastus on ei.
Suhkruasendajad on sadu kordi magusamad, kui päris suhkur ning väga lihtne on neid koguseid märkamatult suurendada ja tarbida oma toite üha järjest magusamalt. See viib aga süvenenud magusavajaduseni, kus me lihtsalt toidame oma suhkrusõltuvust.
Magusainete seos vähi tekkega
Sarnaselt teiste sagedasti tarbitavate toitudega, on ka suhkruasendajate puhul räägitud palju seosest vähi tekkega.
Sahhariini puhul on põievähi teket näidatud loomkatsetes, aga inimeste epidemioloogilised uuringud on välistanud põievähi seose sahhariiniga.
Teaduslikes uuringutes on tõestatud, et aspartaam ei tekita vähki. Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni juures olev lisaainete ekspertkomitee (JECFA) avaldasid teineteisest sõltumatud hinnangud aspartaami tervisemõjude kohta. Aspartaam, kui aine, võib olla vähki tekitav suurtes kogustes, ent ohtu tavatarbijatele pole, sest praegused hinnangulised tarbimiskogused on väikesed. Täpsemalt saad selle kohta lugeda siit.
Sukraloos (Splenda) mõju seostele on tehtud rohkem, kui 110 ohutusuuringut ning sukraloosi ning vähi tekke vahel ei ole kinnitatud seoseid.
Rottidel tehtud uuringud on näidanud, et tsüklamaat suurendab põievähi tekkeohtu. Aastal 1969. keelustas USA toidu- ja ravimiamet selle kasutamise. Sellele järgnenud uuringute põhjal siiski otsustati, et tsüklamaadil ei ole vähitekkelisi omadusi.
Kokkuvõttes, magusaasendajate ning vähi tekke vahel ei ole inimestel leitud seoseid ning esialgu loomkatsetes tehtud seosed on suudetud hilisemate uuringute käigus ümber lükata.
Südamehaiguste tekke seosed suhkruasendajatega
Erinevatest uuringutest on selgunud, et neil, kes tarbivad suhkruasendajaga jooke sagedamini, on suurem võimalus südamerabanduse tekkeks. Nimelt, 1993. a alustati uuringut, mille järeluuringud kestsid 12 aastat. Selles osales ühtekokku 81714 naist. Enamik neist (64%) ei tarbinud suhkruasendajaga jooke (mitte kunagi või vähem kui üks portsjon nädalas). Osalejatest 5.1% naisi tarbis rohkem kui 2 portsjonit päevas. Läbi kõigi nende aastate sai statistiliselt välja lugeda, et neil, kes tarbisid suuremas koguses magusainetega jooke, oli suurem tõenäosus saada südamerabandus, insult, isheemiline insult. Naistel, kelle suguvõsas ei olnud esinenud südamehaiguseid või diabeeti, tulid uuringust välja täpselt samad tulemused.
Muidugi vajavad sellised uuringud kordamist ning lisauuringuid, et tõmmata 100% kindlusega seoseid, kuid mehhanismid erinevate tervisehädade ning suhkrulisandite tarbimise vahel väidavad kindlalt, et suhkruasendajad ei aita kaalu langetada ning viivad enamjaolt hoopis suhkru ületarbimiseni ning see võib kulmineeruda 2-tüüpi diabeediks. Lisaks kahjustavad magusained meie seedimist ja mikrobioomi ning see võib omakorda lükata käima erinevad põletikulised protsessid, mille koormusega peab meie süda hakkama saama.
Kollageenid on ühed enim esinevad valgud inimorganismis. Nad moodustavad ligi 30% kogu keha valkude massist. Nende valkude ehitus on põnev ning nende olemuses ja toimes oluline. Kollageenivalk koosneb nimelt kolmest omavahel keerdunud kiust ja see kiuline struktuur ongi just tähtis, et hoida nahka, liigeseid ja sidemeid tugevana.
Kollageenil on organismis mitmeid erinevaid funktsioone, üldiselt just ehituslikke. Kollageenivalke leidub peamise komponendina paljude kudede, kõõluste, sidemete ning luude koostises. Kollageeni tarbimine aitab kaasa lihasmassi säilitamisele.
Kollageeni tarbimist seostatakse tervisliku naha seisukorraga, kus see väidetakse olevat vananemisvastane. Nimelt, mida vanemaks inimene jääb, seda aeglasemaks muutub tema kehas kollageenisüntees- olemasolev kollageen hakkab kahjustuma ning kollageeni tootvate rakkude töö väheneb.
Kus kollageeni leidub ja kus seda kasutatakse?
Kollageeni leidub ainult loomsetes toodetes. Eriti loomalihas ja kalas, mis sisaldab sidekude ja muidugi leidub seda eraldi sidekoes (luud, kõõlused, nahk).
Erinevate taimsete toitudega, saab keha kollageenitootmist toetada. Sellised toidud on näiteks oad, mustad oad, tofu, tempeh, kinoa, seesamiseemed, sinepiseemned, pähklid, kõrvitsaseemned, chia seemned, täisteratoored, spargel, kapsas, murulauk ja kurk.
Kollageeni kasutatakse erinevates tööstustes. Toidu-, kosmeetika- ja tervishoiusektor kasutab oma toodetes kollageeni, mis on inimese omale kõige sarnasem. Nimelt, mida sarnasem on toorainest puhastatud kollageen inimese omale, seda paremini oskab organism seda kasutada ja omastada.
Kollageen ja C-vitamiin
C-vitamiin on oluline iga kollageeni tüübi sünteesis ja selle struktuuri õigeks tekkeks. C-vitamiin aitab ka kollageenil omavahel seonduda.
Kollageen ja Elsavie kiudained
Tänapäeval on kollageen aina rohkem tuntust kogumas. Tavaliselt esineb see suukaudse preparaadi nagu kapsli või vees lahustuva pulbrina. Kui valida, kas tarbida kollageeni läbi toidu või võtta juurde toidulisandina, siis on esimeseks variandiks kindlasti toit. Mitmekülgse toitumisega inimene, saab sel viisil kollageeniga koos ka muid vitamiine, mineraale ja toitaineid.
Kui aga toidulaud väga tihti liha ei sisalda, on heaks abimeheks Elsavie lilla kiudaine segu Beauty Inside and Outside, mis sisaldab ühes koguses (20g) 4 g kollageeni. Soovituslik päevane kogus, et toetada oma keha nahast juuksejuurteni on 2.5-5 g päevas, seega Elsavie kiudaine on oma kollageeni sisaldusega heaks kaaslaseks su menüüs. Elsavie lilla kiudainesegu saad soetada meie e-poest. Ostes 3 segu, on sinu ostukorv 10% soodsam!
Magneesium on mineraal, mida mida meie keha vajab erinevateks füsioloogilisteks protsessideks. Inimkeha sisaldab umbes 25 g magneesiumi, millest 50-60% leidub meie luukoes ning ülejäänud asub mujal erinevates keha pehmetes kudedes ja organites. Umbes 1% magneesiumist leidub vereseerumis. Need tasemed on kehas tugeva kontrolli all, sest magneesium on meile ääretult tähtis. Seetõttu on oluline saada ka toidust piisvalt magneesiumi või vajadusel tarvitada juurde toidulisandit, et ei tekiks magneesiumipuudus.
Soovituslikud päevased magneesiumikogused:
Vanus
Mees
Naine
Rasedus
Imetamine
0-6 kuud
30 mg
30 mg
7-12 kuud
75 mg
75 mg
1-3 aastat
80 mg
80 mg
4-8 aastat
130 mg
130 mg
9-13 aastat
240 mg
240 mg
14-18 aastat
410 mg
360 mg
400 mg
360 mg
19-30 aastat
400 mg
310 mg
350 mg
310 mg
31-50 aastat
420 mg
320 mg
360 mg
320 mg
51+ aastat
420 mg
320 mg
Magneesiumi leidub:
Kõrvitsaseemnetes
Spinatis
Peedis
Mustades ubades
Linaseemnetes
Mandlites
India pähklites
Tumedas šokolaadis
Avokaados
Lõhes
Tofus
Chia seemnetes
Edamame ubades
Maapähklivõis
Pruunis riisis
Kartulis
Kaerahelvestes
Banaanis
Piimatoodetes
Rosinates
jne..
Mis juhtub kui kehal tekib magneesiumipuudus?
Kuigi magneesiumi leidub küllaldaselt erinevates toitudes ning igasuguste menüüeelistustega inimesed võiksid üsna lihtsalt oma päevase magneesiumi vajaduse kätte saada, võib siiski juhtuda, et organismil tekib magneesiumipuudus.
Põhjuseid on erinevaid: kalorivaene ja üksluine dieet, 2. tüüpi diabeet, erinevad soolehaigused (Chroni tõbi, tsöliaaklia), pikaajaline oksendamine ja kõhulahtisus, äärmuslik higistamine ja pikaaegne palavas viibimine, neeru probleemid, pikaaegne diureetikumide kasutamine.
Magneesiumipuuduse sümptomiteks on väsimus ja nõrkus,isutus, iiveldus ja oksendamine, tundetus ja “sipelgatunne” jäsemetes, lihaskrambid, peavalu, südamepuperdamine.
Magneesiumi roll erinevates füsioloogilistes protsessides.
Magneesiumil on meie kehas sadedes erinevates biokeemilistes protsessides oma kindel roll. Vaimsest tervisest seedimiseni ning mitmete teiste mineraalainete taseme reguleerimiseni, lihaskontrakstioonist südame tööni ning unehäiretest pärilikkusaine loomiseni – magneesium on sinu kehas asendamatu abimees.
Närvisüsteem ja aju
Magneesium on vajalik korrektseks närviimpulsside ülekandeks reguleerides närviülekande aine tööd (või kui neurotransmitter aine on okei, siis kasutada seda sõna) ning neuromuskulaarseks ühenduseks. Lisaks toetab ja lühi- ja pikaajalise mälu kujunemist. Kuigi uuringud ei ole näidanud, et magneesiumilisandit saaks kasutada vaimse tervise haiguste raviks, on näidatud, et inimesed, kellele on kehas magneesiumipuudus, on suurem võimalus depressiooni ja ärevushäirete tekkeks. Samuti on neil inimestel suurem risk unehäireteks ning erinevateks probleemideks ööpäevarütmidega, sest magneesium reguleerib melatoniini (unehormooni) produktsiooni.
Lihased ja luustik
Enamus meie keha magneesiumideposiidist asub luukoes. Luurakkude areng ning luuhõrenemise vältimine on üks-ühele seoses magneesiumitasemega kehas. Magneesium aitab lihastel lõõgastuda. Seetõttu tekitab magneesiumipuudus lihaskrampe. Magneesiumipuudus põhjustab lihasnõrkust ning nõrgemat füüsilist sooritust ning halvemat hilisemat taastumist.
Südameelundkond
Magneesium kontrollib südamelihase korrektseid kokkutõmbeid ning närviimpulsside ülekandeid. Lisaks aitab magneesium hoida kontrolli all vererõhu ning vere voolamise soontes.
Seedimine ja mikrobioom
Magneesium toetab meie seedimist erineval moel. Niipea kui toidupala suhu satub, hakkab magneesium tööle. Nimelt toodab ta sülge ensüüme, mis aitavad toidupala lõhustada. Lisaks reguleerib magneesium neid hormoone, mis ütlevad su kehale, et aeg on toota maomahla toidu lagundamiseks. Magneesium “tõmbab” soolestikku vett, aidates kaasa kõhukinnisuse vältimisele ning soole sujuvamale tööle. Magneesium mõjutab korrektset sooleperistaltikat. Kuna magneesium mõjutab kehas ka teiste mineraalide koguseid, on tal toidu imendumisel tähtis roll.
Kuidas Elsavie tooted sinu kehas magneesiumitaset toetavad?
Terve mikrobioom ning regulaarne ja korras kõhutervis on tähtsad keha magneesiumitaseme säilitamiseks. Magneesium imendub peamiselt peensooles ning seetõttu on tähtis, et kõhutervis oleks korras.
Elsavie kiudainesegud ja probiootikumid on spetsiaalselt välja töötatud toetama kõhutervist ning kõhubaktereid. Lisaks sisaldab meie sinine segu “Food not only for thought” 20 g koguses 76 mg magneesiumi, olles suurepäraseks toidulaua toetajaks magneesiumiallikana.
Liina-Grete Uibopuu on noor ja tegus naine, kelle põhitööks on olla algklasside õpetaja. Selle kõrvalt jõuab ta tegeleda veel sotsiaalmeediaga, pakkudes ettevõtetele sotsiaalmeedias turundusteenust. Hooletusse ei jää ka tema füüsis ja toitumine! Nimelt Instagrami kasutaja @liinagrete alt jagab ta oma jälgijatele ausalt ja läbipaistvalt enda trenni- ning toitumiseteekonda.
Mida Sa täpsemalt sotsiaalmeedias teed? Iseenda isiklikul Instagrami kontol @liinagrete jagan oma igapäeva elu rõõme ja katsumusi, samuti räägin avameelselt vaimsest tervisest, kehapositiivsusest ning kõigest muust, millega peab naine oma elus rinda pistma. Viimase aasta ajaga on oluliseks saanud ka kõhutervise teema ja erinevad kiudained, mis seda turgutavad.
Mis on Sinu jaoks tervis ja tervislik elustiil? Minu jaoks tähendab tervis seda, et mul on olemas võimalused liikuda, mõelda ja elada täpselt nii nagu elu on selleks ette näinud. Tervislikuks eluviisiks pean seda, kui tunnen, et minu vaimne ja füüsiline tervis on kooskõlas ja tasakaalus. Ma liigun ja teen endale meelepärast trenni (minu jaoks on selleks jõusaal) ning samal ajal toitun täisväärtuslikult. Minu jaoks on oluline, et kõike oleks piisavas koguses ja tasakaalus. Ma endale midagi otseselt ei keela, kuulan pigem oma keha ja käitun sellele vastavalt.
Milline on Sinu tervise lugu? Ma olen tegelikult terve elu võidelnud erinevate tervise probleemidega. Neid on olnud nii vaimseid kui ka füüsilisi. Teismelise east alates dieeditamine ja erinevate toitumiskavade proovimine on jätnud mu tervisele ja soolestikule korraliku laastava jälje. Eelmisel aastal maadlesin väga tugeva sooleärritusega, mis lõi mu terve keha rivist välja. Tegin erinevaid toidutalumatuse teste, sooleuuringuid jne. Tänaseks olen leidnud endale Elsavie kiudainesegud, mis toetavad minu seedimist ning soolestiku mikrofloorat.
Miks on tervisele tähelepanu pööramine Sinu jaoks tähtis? Siia sobib väga hästi ütlus, et „Terves kehas, terve vaim“. Ehk päriselt ka nii ongi! Kui oled tervislik (toitud enda keha kuulates ja oled füüsiliselt aktiivne), siis toimib sinu keha ka. Usun, et vaimne ja füüsiline tervis käivad käsikäes ja kui on soov elada täisväärtuslikku elu, siis tuleb ka oma tervisele tähelepanu pöörata.
Milline on Sinu pere suhe tervislike eluviisidega? Me oleme lapsest saadik olnud perega need inimesed, kes söövad, sest toit meeldib. Pigem oli meie toidulaud üksluisem ning tihti tegime perega koos „dieete“, et ennast paremasse vormi ajada. Etteruttavalt võin juba öelda, et see ei toimi. Olime ja oleme olnud siiski füüsiliselt aktiivsed ning see on olnud meie suur eelis.
Kuidas igapäevaselt enda tervist toetad? Minu jaoks on oluline toidu ettevalmistamine. Nii hoian ära ootamatud poes käimised, et sealt midagi isude järgi osta, aga mis ei pruugi minu keha jaoks olla kõige sobilikum. Mulle väga meeldib jõusaalis trenni teha ja olen hakanud seda lausa armastama. Varasemalt tegelikult tegin ka trenni, kuid selle eesmärk ja mõtteviis ei olnud paigas. Seetõttu kippus see ka päris kiiresti soiku jääma. Täna olen trennist teinud võimaluse, et lasta enda kehal liikuda ning toetada vaimset tervist. Tunnen, et see on õige mõtteviis.
Kuidas õpetajana hindad laste ja noorte teadlikkust tervisliku elustiili ja toitumise kohta? Ma tahaksin öelda, et tegelikult laste teadmised on väga head, kuid praktikas jääb puudu. Eks palju mängib rolli ka siiski pere toidulaud ning suhtumine toitu ja liikumisse. Samuti ma näen, et meie koolis olev toidulaud võiks olla mitmekesisem, kuid samas märkan, et lapsed uusi asju proovida ei soovi. Tänapäeval on ju teadagi nutimaailm võidu teinud, kuid on tore siiski kõrvalt näha, et lapsed liiguvad ja tegelevad erinevate hobidega.
Mis mõju on sinu meelest sotsiaalmeedial meie tervisele? See on tegelikult väga hell teema. Me ju näeme neid „iluideaale“, mida meile igapäevaselt sotsiaalmeedia ette sööstab ja kui inimene on vaimselt ja füüsiliselt endaga pahuksis, siis võivad need teha rohkem kahju kui kasu.
Samas on väga hea näha, et aina rohkem tuleb sotsiaalmeediasse erinevate kehatüüpidega inimesi, kes näitavadki päriselu nii toitumise kui ka trenni kohalt. Siia sobib hästi ütlus, et „Kõik mis hiilgab, pole alati kuld“.
Kas pigem tajud oma jälgijatega suheldes valeinfo ümber lükkamist või on inimesed pigem terviseteadlikud? Nii ja naa. On inimesi, kes ongi teadlikud ja toituvad/liiguvad väga heade eesmärkide ja põhimõtete toel. Kuid samas on ka inimesi, kes on äärmuslikud või oma uskumustes väga teist suunda ning siis tunnen küll, et mõningane neilt saadud info on minu jaoks vale. Täpselt nii palju kui on inimesi on ka arvamusi, täielikku tõtt ei saa kunagi.
Kuidas on Su enda mõttemaailm tervise kohta ajaga muutunud? Kuna olen tulnud juba väga suure teadmiste pagasiga, siis tegelikult viimase 5 aastaga olen väga palju oma mõtteviisi seoses toitumise, trenni ja välimusega muutnud. Oma keha armastamine ja aktsepteerimine on väga suureks võtmeteguriks, et olla iseenda mõttemaailmaga heas kohas.
Kas oled ka kunagi teinud äärmuslikke dieete ja liitunud lühiajaliste lubadustega? Kahjuks jah. Kuid kui ma poleks neid teinud, siis poleks ma täna ka siin. Ehk kõik mida ma kunagi olen proovinud on teinud minust täna selle, kus ma olen. Meelde tuleb kohe 14-päevane õunadieet, kus esimesed 3 päeva ei tohtinud süüagi. Minestasin korduvalt ning mõtlesin, et oh vähemalt töötab. Kurb, et sellised valikud on tegelikult nii lihtsalt kättesaadavad ning päriselt head toitumisnõustajad ja nende soovitused on raskemalt kättesaadavad (ja maksvad abivajajale palju), et inimesed lähevad tihtipeale lihtsama vastupanu teed.
Kuidas Sa Elsavieni jõudsid? Sotsiaalmeedial on suur mõju selles osas. Kui vaevlesin oma sooleärritus sündroomi käes, siis otsisin palju infot, et kuidas oma seedimist korda saada ning seda toetada. Leidsin Elsavie, kuid tol hetkel jäigi see sinna paika. Aga kuna Karin Larven oma YouTube videotes rääkis mingil hetkel Elsaviest uuesti, siis jõudsin teieni ringiga tagasi ja tundsin, et on õige aeg proovida.
Kuidas on Elsavie tooted sinu elu mõjutanud? Imeliselt! Ma tunnen, et mu kõht käib paremini läbi ja mul pole enam tundmatuid kõhuvalusid, mis kimbutasid mind peale kindlate toiduainete söömist.
Mis on kõige huvitavamad muutused su tervise juures, millega esmapilgul ei olekski kohe osanud mikrobioomiga seost tõmmata (juuksed, nahk jne)? Juuste kiire kasv. See on imeline, kui kiirelt on minu juuksed kasvanud peale kiudainete tarbimist. Muutust oli näha tegelikult juba paari nädalaga. Samuti täheldan muutuseid enda näonahas. Kuna võitlen ka aknega, siis olin väga positiivselt üllatunud, et mul on näonaha seisukord on läinud väga suure paremuse poole peale kiudainete tarbimisega alustamist.
Liina-Grete tegemisi sotsiaalmeedias saad jälgida Instagrami kontol @liinagrete. Soovitame väga vajutada “follow”, sest Liina postitused ja story’d on väga ausad, kaasahaaravad ning abiks kindlasti kõigile, kel samamoodi kõhumured vaevaks.
Kaka väljanägemine annab olulisi vihjeid sinu soolestiku tervise kohta.
Seetõttu on vajalik õppida lugema signaale, mida kaka sulle saadab.
Seda on eriti lihtne teha Bristoli skaala abil.
Mis on Bristoli skaala?
See on lihtne visuaalne tööriist, mille abil oma seedimise tervisel silma peal hoida.
Bristoli skaala toob välja 7 erinevat kaka tüüpi, alates kõhukinnisusest (1. tüüp), lõpetades kõhulahtisusega (7. tüüp).
Kõhukinnisus
Tüüp 1: tahked ja kõvad pähklilaadsed tükid, mille väljutamine võib olla valulik.
Tüüp 2: kaka meenutab palki või vorsti, kuid on tükkis. Vaadates on näha, et see on üsna kõva ja kuiv.
Kui sinu väljaheide on enamasti kõige rohkem esimese või teise tüübi moodi, kannatad sa tõenäoliselt kõhukinnisusekäes.
Kõhukinnisus võib tähendada ka seda, et su väljaheite sagedus ei ole regulaarne või su sool ei tühjene ühe WCs käimisega täielikult.
Ideaalne kaka 🦄
Tüüp 3 : kui sinu väljaheide on vorstitaoline, mõnede pragudega pinnal, siis tähendab see, et oled tarbinud piisavalt kiudaineid, kuid sul tasuks rohkem vett juua (alusta kahest lisa klaasitäiest päevas).
Tüüp 4: väljaheide, mis näeb välja nagu sile ja pehme vorst ning meenutab tihkuselt hambapastat, näitab, et kiudainete tarbimise ja vee joomise tasakaal on paigas. See ongi ideaalne kaka!
Kõhulahtisus
Tüüp 5: pehmete tükkidena esinev väljaheide liigitub mõne spetsialisti arvates normaalse alla, teised aga ütlevad, et see viitab siiski kõhulahtisusele.
Seega on see midagi normaalse väljaheite ja kõhulahtisuse vahepealset.
Tüübid 6 ja 7: need näitavad kohe kindlasti kõhulahtisust.
6. tüübil on vedela pudru taoline konsistents ning tüüp 7 on täiesti vedel.
Kui su väljaheide on tüüp 7 kauem kui kolm päeva, võta ühendust oma perearstiga ja räägi talle oma olukorrast lähemalt.
Kuidas oma kaka sõnumitel mugavalt silm peal hoida?
Kasuta selleks Elsavie kõhutervise jälgimise rakendust „Gut Health Tracking & Insights“. Seal saad kiirelt ja mugavalt Bristoli skaala abil ülestähendusi teha.
Lae endale rakendus alla Apple’i või Androidi rakenduste poest ja alusta kaka saadetavate sõnumite lugemist juba täna!
Bristoli väljaheite skaalal viitavad ideaalsele väljaheitele tüübid 3 ja 4.
Tüüp 3: väljaheide on vorstitaoline ning selle pinnal esinevad lõhed.
Sa oled tarbinud piisavalt kiudaineid, kuid võiksid veidi rohkem vett juua (alusta kahest lisa klaasitäiest), sest praod väljaheites osutavad selle mõningasele kuivusele.
Tüüp 4: väljaheide näeb välja nagu sile, pehme vorst ja meenutab konsistentsilt hambapastat.
Võid enda üle uhke olla, sinu kiudainete tarbimise ja vee joomise tasakaal on paigas.
Mis värvi väljaheidet peetakse normaalseks?
Normaalseks peetakse väljaheidet, mille värv varieerub helekollasest pruuni ja peaaegu mustani.
Klassikaline pruun värv tuleneb väljaheites esinevast sapist.
Mis veel iseloomustab korras seedimist?
Pane enda puhul tähele järgnevat.
Enne tualetti minekut peaksid suutma häda veidi aega kinni hoida.
Väljaheide peaks olema kiiresti ja lihtsalt väljutatav – kogu tegevus ei tohiks võtta üle minuti.
Peaksid tualetis käigu ajal tühjendama kogu soole, et sul ei oleks pärast käimist tunne, et pead kohe uuesti minema.
Peaksid roojama 1–3 korda päevas kuni 3 korda nädalas.
Kuidas saavutada ideaalne väljaheide?
Kui tunned, et sinu seedesüsteemi töö võiks olla parem, tee iga päev neid 👇 lihtsaid asju ja hakkad peagi positiivseid tulemusi nägema.
Hoia oma keha hüdreeritud: joo päevas 8–10 klaasi vett.
Ole aktiivne: jaluta iga päev 15–30 minutit.
Õpi ohjama oma stressitaset mediteerimise või teadveloleku harjutuste abil.
Söö palju erinevaid taimi, et saada neist kiudaineid, mis aitavad hoida seedimise korras.
Kui soovid väikest lisaabi, proovi meie kiudainesegu Feel Good Inside.
Regulaarne vee joomine tundub lihtne asi, mida päeva jooksul teha.
Ometi on reaalsus hoopis teine.
Oleme korduvalt ka oma klientide kogemusest näinud, et enamasti lihtsalt unustatakse piisavalt vett juua, sest selles osas pole loodud teadlikku harjumust.
Kui palju on vaja päevas vett juua ja kuidas see harjumus tekitada? Sellest järgnevalt teada saadki.
Kui palju vett peaksid päevas jooma?
Kuldreegel ütleb, et päevas tuleks juua 2 liitrit ehk 10 klaasi vett.
Kui soovid täpsemat numbrit, kasuta valemit: kehakaal x 0,03.
Näiteks kui kaalud 65 kilo, siis sinu veevajadus on 65 x 0,03 = 1,95 liitrit.
Kui aga tarbid regulaarselt kiudainelisandeid, on tarvis väljaarvutatud veehulka suurendada 500 ml ehk 2,5 joogiklaasitäie võrra, sest vesilahustuvad kiudained seovad kehas olevat vett. Jättes keha kuivale, hakkab sind kimbutama kõhukinnisus.
Ehk et kiudainete rohkemal tarbimisel on sinu päevane veevajadus 1,95 + 0,5 = 2,45 liitrit.
Miks on oluline juua piisavas koguses vett?
Sinu keha koosneb umbes 60% ulatuses veest ja seetõttu on hea enesetunde nimel vaja ennast pidevalt veega varustada.
Hüdreerituna püsimine aitab sul:
vältida kõhukinnisust;
seedida toitu tõhusamalt;
vältida ebavajalikku näksimist;
vabaneda jääkainetest urineerimise, higistamise ja roojamise kaudu;
tunda end energilisemalt ja rõõmsamalt;
luua piisavalt sülge, mis võitleb suus olevate halbade bakteritega;
maksimeerida füüsilist ja vaimset aktiivsust ning pingutust.
💪 Keha kosutamine veega aitab sul päeva jooksul endast parima anda, sest sa jaksad rohkem ja tunned end paremini.
Mis viitab vedelikupuudusele?
Oluline on teada ka vedelikupuuduse tunnuseid, sest ainult nii oskad neid piisavalt varakult märgata.
Esimesed tunnused on järgmised:
janu;
liiga harv urineerimine (normaalne on 6–8 korda päevas);
tumekollane uriin.
Vedelikupuuduse tasemest olenevalt võivad esineda veel ka muud tunnused:
isutus (magusaisu võib säilida või isegi väga tugevaks muutuda);
suukuivus või kuiv köha;
peavalu ja segasus;
väsimus;
peapööritus, nõrkus, minestamistunne;
kiire südame löögisagedus, kuid madal vererõhk;
punane nahk, paistes jalad, lihaskrambid.
Mis vahe on veel ja muudel vedelikel?
Kindlasti oled sinagi sagedasti ümbritsetud teest, kohvist, mahladest, siirupitest, karastusjookidest ja alkohoolsetest jookidest.
Need kõik sisaldavad märkimisväärses koguses vett, kuid see pole sama mis puhta kraanivee või mineraalvee joomine.
Miks?
Nimetatud vedelikud sisaldavad park- ja dehüdreerivaid aineid ning toksiine (alkohol on neurotoksiin), mis ei hüdreeri su keha, vaid viivad kehast hoopis vedelikku välja.
Seega – eelista alati puhast või mineraalvett, et hoida oma keha hüdreeritud.
Kuidas luua vee joomise harjumust?
Nutiajastul on uute harjumuste loomine lihtne, sest on palju rakendusi, mis tuletavad sulle vee joomist meelde ja võimaldavad mugavalt kõik lonksud kirja panna.
Ka Elsavie rakenduses „Gut Health Tracking & Insights“ saad sa oma päevased klaasitäied üles märkida ja näha selget ülevaadet, kuidas sul harjumusega sujub.
Lae endale rakendus alla kas Apple’i või Androidi rakenduste poest ja alusta vee joomise harjumuse loomist juba täna!
Flatulence or farting is a perfectly normal part of our lives.
Yet, farting is associated with a lot of embarrassment and discomfort 😳.
But it shouldn’t be this way, as deep shame often keeps people from seeking help for serious health issues, causing unnecessary suffering.
Thankfully, knowledge about the topic can reduce embarrassment!
Therefore, to make you feel more comfortable with this topic in the future, we will tell you everything you need to know about flatulence below.
What causes flatulence?
An average person produces roughly 2 litres of intestinal gas per day and passes gas about 14 to 20 times.
Gas collects in two ways:
You swallow air during eating and drinking, which then travels to the intestines.
The faster you drink and eat, the more air you swallow. Excessive air is later expelled through the mouth, i.e. by belching or burping, or through the rectum, i.e. by farting or passing gas.
In addition, smoking, drinking through a straw, and chewing gum may also cause you to swallow more air than normal.
Your gut bacteria break down food in the large intestine, creating gas.
Undigested food passes from the small intestine to the large intestine where it is broken down by bacteria. As a result of this, gases such as oxygen, nitrogen, hydrogen, carbon dioxide, and methane are produced.
Foods that cause excessive flatulence include carbohydrate- and polysaccharide-rich foods, such as beans, cabbage, whole-grain foods, fruits and vegetables.
What is the difference between flatulence and bloating?
In everyday language, the words “bloating” and “flatulence” are often used interchangeably, although, in reality, they refer to two different symptoms.
Bloating refers to pain, discomfort and a sense of fullness in the upper abdomen (area above the belly button and below the rib cage).
Bloating is caused by hormones, stress or inflammation in the upper intestines.
Flatulence, on the other hand, refers to excess gas in the lower abdomen (below the belly button) that stretches the intestines as it travels, resulting in sharp, stabbing pain.
Unpassed gas may cause bloating, but not vice versa.
Why do farts smell bad?
Interestingly, only about 1% of all farts actually smell bad.
Smelly farts can be blamed on gut bacteria that produce sulphur-containing compounds when breaking down food.
In addition, several other factors also contribute to foul-smelling flatulence:
Slow-digesting and non-digesting fibre-rich foods.
These kinds of foods take a long time to digest and since they stay in the intestines for a significant amount of time, they eventually start to ferment, causing the bad smell.
Many plant-based foods also contain sulphur which contributes to the distinctive and pungent smell profile.
What to do?
Did you eagerly start eating large amounts of fibre and plant-based foods and your stomach can’t handle digesting them all at once?
In such a case, a simple reduction in portions should help, after which you can slowly start increasing the portions again week by week.
Food intolerances.
Smelly gas is also produced if you are hypersensitive to certain types of food or if your stomach cannot digest that type of food at all.
For example, in the case of lactose intolerance, the body is unable to digest lactose, a type of sugar found in milk and dairy products. Since lactose is not broken down in the body, it is fermented by bacteria, as a result of which the foul smell is produced.
Coeliac disease is the most difficult form of intolerance where the body cannot digest gluten. Continued gluten consumption with coeliac disease will eventually lead to inflammation, stomach ulcers, and malnutrition due to the complete loss of intestinal villi that are necessary for the absorption of nutrients.
If you have reason to believe that you may be suffering from a food intolerance, start by taking a food intolerance test and then determine the next steps based on its results.
Medicinal products.
Some medications may also be the culprits causing smelly farts.
For instance, antibiotics kill all bacteria in the gut, including good bacteria, and this, in turn, slows down digestive processes, causing food to ferment in the intestines for a long time.
If flatulence starts to affect your daily activities, contact your doctor to discuss changing your medication – stopping the treatment on your own may actually worsen your condition.
Constipation.
In the case of constipation, stool builds up in the colon and is difficult to pass due to its dry and hard composition.
The buildup of stool in the colon is an ideal breeding ground for bacteria which give off foul-smelling and painful gas.
As a temporary measure, over-the-counter laxatives can provide relief, but it is important not to overuse them as the body’s dependence on them will only intensify the problem long term, making the bowel lazy and unable to push the stool out on its own.
If you suffer from constipation on a regular basis, follow the recommendations provided in this blog post.
Colorectal cancer.
Though not very common, smelly gas may also be caused by colorectal cancer (also called colon or bowel cancer).
Colorectal cancer develops from polyps on the inner lining of the colon, which form blockages or obstructions as they grow. When obstruction occurs, both stool and gas start to build up in the intestine, resulting in particularly foul-smelling flatulence.
Should your family physician suspect you have colorectal cancer, additional tests and analyses can be performed and, if necessary, you will be referred to a specialist doctor for further testing.
What happens when you try to hold in farts?
Forcibly holding in gas for a long period of time causes great pressure in the lower abdomen, which in turn causes discomfort and pain. The longer you hold the gas in, the greater the pain.
Holding in farts may eventually lead to digestive issues and, in more severe cases, to heartburn.
In extreme cases, a repeated habit of holding in gas can cause diverticulitis, i.e. inflammation and bleeding of diverticula (bulging pouches in colon).
Interesting fact: if you don’t expel gas through farting, the gas will partially be absorbed into your bloodstream and exhaled in your breath. While you won’t feel a different taste in your mouth, the exhaled gas is still the gas from your intestines.
Tips for reducing excessive flatulence
Firstly, it is important to understand that flatulence is perfectly natural. As long as you are alive, breathing and digesting food, you will experience gas.
However, if you experience excessive gas and the discomfort caused by it on a regular basis, it is worth taking steps to improve your well-being.
Below are four steps to improve your well-being daily:
Take your time eating and make sure you chew slowly – that way you will swallow less air and break the food into smaller particles. Smaller pieces of food are more easily digested;
Eat 80% plant-based food – only plants contain the fibre that feeds the good gut bacteria responsible for healthy digestion. To get started, you can try this challenge or use Elsavie fibre supplements that can easily be incorporated into your daily menu;
Be physically active each day – the more you move, the more actively your digestive system works to pass gas and stool. Even a 15–30-minute walk each day is enough to get you started;
Practising yoga and mindfulness exercises, moving in nature, jogging, and engaging in creative activities are all excellent ways of reducing stress.
However, should you feel overwhelmed with anxiety or confusion, please do not hesitate to seek help from a psychologist, psychotherapist, coach, or supervisor.
Kõhugaasid kuuluvad iga inimese normaalse elutegevuse juurde.
Samas on nendega seotud palju häbi ja ebamugavust 😳.
See ei peaks nii olema, sest liigne piinlikkustunne takistab tõsisemate vaevuste korral abi otsimist ja põhjustab tarbetut kannatamist.
Õnneks on just teadmised need, mis aitavad piinlikkust vähendada!
Et saaksid end selles teemas edaspidi mugavamalt tunda, räägime järgnevalt kõigest, mida sul on tarvis kõhugaaside kohta teada.
Kuidas kõhugaasid tekivad?
Sinu soolestikus tekib päeva jooksul keskmiselt 2 liitrit gaase ning sa väljutad neid 14–20 korda.
Gaasid tekivad kahel viisil:
sa neelad süües ja juues õhku, mis liigub edasi soolestikku.
Mida kiiremini sa sööd ja jood, seda enam õhku endale sisse ahmid. Üleliigne õhk väljub hiljem suu kaudu ehk röhitsedes või päraku kaudu ehk puuksutades.
Lisaks soodustab suurema koguse õhu neelamist suitsetamine, kõrre kaudu jookide joomine ja nätsu närimine;
sinu kõhubakterid lagundavad jämesooles toitu, mille käigus eralduvad gaasid.
Toit, mis pole su peensooles ära seedinud, liigub edasi jämesoolde, kus bakterid seda lagundama hakkavad. Lagundamise tulemusena tekivad gaasid nagu hapnik, lämmastik, vesinik, süsihappegaas ja metaan.
Eriti tekitavad gaase süsivesikute- ja polüsahhariidide rikkad toiduained nagu oalised, kapsalised, täisteratooted, puuviljad ja juurviljad.
Mis vahe on kõhugaasidel ja kõhupuhitusel?
Argikeeles kasutatakse sõnu puhitus ja kõhugaasid sünonüümidena, aga tegelikult on tegu kahe erineva sümptomiga.
Puhituse all peetakse silmas ülakõhus (roidekaare ja naba vahelises piirkonnas) olevat valu, punsumise/paisumise ja ebamugavuse tunnet.
Puhitus tekib hormoonidest, stressist või soolestiku ülaosa põletikust.
Kõhugaasid on aga alakõhu piirkonnas (nabast allpool) paiknevates sooltes olev liigne õhk, mis liikudes venitab ja muljub sooli ning tekitab seeläbi teravat ja torkivat valu.
Väljutamata jäänud kõhugaasid võivad tekitada ka puhitust, aga mitte vastupidi.
Miks kõhugaasid halvasti lõhnavad?
On huvitav fakt, et tegelikult lõhnab halvasti ainult ca 1% kõikidest kõhugaasidest.
Vänge lõhna tekkes saab vastutavaks pidada kõhubaktereid, kes toodavad toidu lagundamise käigus väävlit sisaldavaid ühendeid.
Lisaks on veel mitmeid erinevaid faktoreid, mis põhjustavad halvalõhnalisi kõhugaase:
kõrge kiudainesisaldusega aeglaselt lagunevad või mittelagunevad toidud.
Kuna selliste toitude seedimine võtab kaua aega ja need püsivad soolestikus pikalt, läheb see kraam lõpuks käärima, mis tekitabki halba lõhna.
Paljud taimsed toidud sisaldavad ka ise väävlit, mis aitab kaasa põneva lõhnabuketi tekkele.
Mida ette võtta?
Äkki hakkasid kohe liiga innukalt suurtes kogustes kiudaineid/taimi tarbima ning su kõht ei tule kohe nende seedimisega toime?
Kui nii, siis vähenda koguseid eelmisele tasemele ja liigu järgnevatel nädalatel väikeste sammudega uuesti suuremate koguste poole;
toidutalumatused.
Kui sa oled mingi kindla toidu suhtes ülitundlik või kui su kõht ei suuda seda üldse seedida, tekivad halvalõhnalised gaasid.
Näiteks laktoositalumatuse korral ei seedi kõht piimasuhkrut ehk laktoosi. Kuna seda ei lagundata, hakkavad bakterid kõhus laktoosi kääritama ja tekib halb lõhn.
Kõige raskem talumatuse vorm on tsöliaakia, kus kõht ei suuda seedida gluteeni. Gluteeni tarbimisega jätkamine viib lõpuks põletiku, soolehaavandite ning alatoitumuseni, sest hävinevad soolehatud, mis on vajalikud toitainete imendumiseks.
Kui sul on põhjendatud kahtlus, et sind kimbutab toidutalumatus, alusta toidutalumatuse testist ning astu järgmised sammud vastavalt saadud tulemustele;
erinevad ravimid.
Mõned ravimid võivad põhjustada halvalõhnalisi kõhugaase.
Näiteks antibiootikumid tapavad kõhus ära ka head bakterid ning see aeglustab seedeprotsesse, mistõttu käärivad toidujäägid sooles pikemalt.
Kui gaaside probleem muutub elu segavaks, konsulteeri arstiga ravimite muutmise osas, sest iseseisvalt ravikuuri pooleli jätmine võib su seisundit hoopis halvendada;
kõhukinnisus.
Kõhukinnisuse puhul kuhjub väljaheide jämesoolde ning seda on kuiva ja kõva koostise tõttu raske väljutada.
Sooles seisvas kakas bakterid aina paljunevad ning nende elutegevuse tulemusena tekivad valulikud ja halvalõhnalised gaasid.
Ajutise meetmena aitavad käsimüügis olevad kõhulahtistid, kuid oluline on end nende kasutamisest mitte sõltuvaks teha, sest pikas plaanis see ainult süvendab kõhukinnisuse probleemi, kuna sool muutub ajapikku laisaks ja ei suuda väljaheite massi enam ise edukalt liigutada.
Kui kõhukinnisus on su sage kaaslane, järgi selles postituses olevaid soovitusi;
jämesoole vähk.
On veel üks väga harv, kuid siiski eksisteeriv põhjus halvalõhnaliste kõhugaaside tekkeks.
Jämesoole vähk areneb soole sisepinnale tekkinud polüüpidest, mis suuremaks kasvades põhjustavad sooleummistust. Ummistunud sooles hakkavad väljaheide ja gaasid kogunema ning pikemal laagerdumisel tekib eriti ebameeldiva lõhnaga kõhutuul.
Kui perearst peaks kahtlustama jämesoole vähi olemasolu, saab ta teha lisaanalüüse ja vajadusel saata sind edasisteks uuringuteks valdkonna spetsialisti juurde.
Mis juhtub, kui sa püüad gaase lõputult kinni hoida?
Gaaside pikemaajaline kinnihoidmine tekitab alakõhus suurt survet ja rõhku, mis omakorda põhjustab ebamugavust ning valu. Mida kauem gaase kinni hoiad, seda suuremaks valu muutub.
Gaaside kinnihoidmine võib lõpuks viia seedeprobleemide ning raskemal juhul ka kõrvetiste tekkeni.
Äärmuslikul juhul võib esineda divertikuliiti ehk jämesoole väljasopistuste põletikku ning ka nende sopistuste verejooksu.
Põnev fakt: kui sa ei väljuta kõhugaase puuksutamise teel, imenduvad need osaliselt vereringesse ja väljuvad väljahingamisel. Suus sa teistsugust maitset ei tunne, aga väljuv gaas on sellegipoolest pärit soolestikust.
Kuidas liigseid kõhugaase vähendada?
Oluline on mõista, et kõhugaasid on normaalne elu osa. Senikaua kuni sa elad, hingad ja toitu seedid, tekivad ka gaasid.
Kuid kui gaase esineb sageli ja palju, hakkavad need ühel hetkel ebamugavusi põhjustama ning sel juhul tasub astuda samme oma enesetunde parandamiseks.
Siin on 4 sammu, mida sa igapäevaselt enda heaks teha saad:
võta alati söömiseks eraldi aeg ja mälu rahulikus tempos, sest nõnda neelad vähem õhku ja närid ka toidu peenemaks. Peenemat toitu on kõhul märksa vaevatum seedida;
söö 80% ulatuses taimset toitu, sest ainult taimedes on kiudained, mis on toiduks sinu seedimise korrasoleku eest vastutavatele headele soolebakteritele. Alusta nt sellest väljakutsest või kasuta Elsavie kiudainesegusid, mida on mugav ja kiire oma praegusesse menüüsse lisada;
ole iga päev füüsiliselt aktiivne, sest mida enam liigud, seda aktiivsem on su soolestik gaaside ja kaka väljutamisel. Lihtsalt jaluta igapäevaselt 15–30 min, sellest alustuseks piisab;
Näiteks jooga, kohalolu (mindfulness) harjutuste praktiseerimine, looduses liikumine, jooksmine ja loominguliste tegevuste harrastamine on suurepärased maandajad.
Kui ärevus ja segadus on siiski ülepea kasvamas, küsi julgelt abi psühholoogilt, psühhoterapeudilt, coachilt või superviisorilt.
