Categories
English

Candida overgrowth in the intestines – how should it be treated?

Reading Time: 4 minutes

The yeast Candida, the most common strain of which is Candida albicans, is a normal part of your microbiome and is found in your gut, skin, throat, mouth, and genital tract and it usually does not cause any issues.

The problem arises when Candida takes over in the body and begins to overgrow.

This causes a yeast infection called candidiasis.

In this article, we will focus on controlling the overgrowth of Candida in the intestines.

Candida albicans under an electron microscope. Image source

What symptoms indicate yeast overgrowth in the intestines?

The first thing you notice is a change in your stool.

In gastrointestinal candidiasis, white, yellow or brown mucus, filamentous aggregations, or foam are present in the faeces. The stool can also be very liquid.

In addition, you may experience symptoms such as headache, weakness and fatigue, severe flatulence and abdominal pain, an excruciating craving for sweets, and itchy skin all over the body.

What promotes the development of candidiasis?

Normally, a healthy person’s immune system and balanced gut microbiome are able to inhibit the development of candidiasis.

If, for whatever reason, the defences of these two are weakened, Candida can begin to overgrow.

There are three main reasons behind the development of gastrointestinal candidiasis:

1. Underlying diseases

Research has shown that people with previous serious issues with gut health and diseases are more susceptible to yeast overgrowth.

Conditions contributing to candidiasis are:

  • IBS (inflammatory bowel disease);
  • ulcerative colitis;
  • Crohn’s disease.

It is believed that the inflammatory environment caused by these conditions in the intestines leads to Candida overgrowth, and in turn, to further inflammations and problems.

Diabetes is another disease that contributes to the development of candidiasis, because constantly excessive blood sugar levels create a favourable environment for yeast overgrowth.

2. Medications

Various medications also create favourable conditions for candidiasis. These include:

  • Antibiotics, especially broad-spectrum, which, along with bad bacteria, also kill the good.

    Those good bacteria that previously foughtCandida will die, allowing pathogenic bacteria and yeast to thrive;
  • Steroids. Their use affects the immune system, suppresses its natural defences, and increases the risk of infection in the body;
  • Immunosuppressive drugs, i.e. drugs that suppress the immune system. They affect cells of the immune system and thereby reduce its normal efficiency;
  • Drugs that work on the principle of a proton pump inhibitor, for example, those used to treat reflux.

    Reducing the acid level in the body creates a more favourable living environment for bacteria and yeast, enabling them to overgrow.

3. Wrong diet

Candida loves sugar, especially regular white sugar. Therefore, it is important that blood sugar levels and the amount of sweets consumed are kept under control.

If the gut microbiome is already out of balance, there is chronic inflammation in the body, and most of your diet consists of overly processed food, it creates the “perfect storm” for candidiasis.

What can you do to prevent candidiasis?

Although the development of candidiasis is greatly influenced by underlying diseases, there is still quite a bit that you can do yourself:

  • take antibiotics only when it is absolutely necessary. Excessive antibiotic intake also destroys good bacteria in your gut that help to control yeast;

  • choose whole grain-rich and balanced foods and don’t overdo it with sugar and alcohol. Yeast loves the latter and they give it a lot of strength to grow;

  • take probiotics in early spring and autumn. Probiotics help to stabilise the composition of gut bacteria and add essential good bacteria to the digestive tract. You can find high-quality probiotics from Elsavie by clicking on this link;

  • Eat naturally fermented foods like sauerkraut, pickles, and kimchi every day and drink unflavoured yogurt, kefir, and buttermilk. All of these will help to add the good live lactic acid bacteria you need in your gut;

  • Avoid or quit smoking, as smoking weakens your immune system and thus gives yeast the opportunity to develop.

How can one treat gastrointestinal candidiasis?

If you suspect that you have candidiasis, contact your family physician for a diagnosis and further examinations.

For diagnosis, you have to give a stool sample which will be tested for fungal cultures.

If the diagnosis is established, the doctor can prescribe antifungal medicines against Candida but it is important to inform the doctor about all the medicines that you are currently taking, because some of them may facilitate the persistence of candidiasis.

If your doctor is familiar with all the medicines, they can take them into account when putting together a treatment plan.

What can you do?

Earlier, we recommended foods that support good gut bacteria. In addition, we highlight four foods that have a potentially inhibitory effect on yeast:

  1. Garlic

    Garlic contains allicin and this study revealed that it helps to reduce Candida overgrowth;
  2. Coconut oil

    Coconut oil contains lauric acid, which fights Candida;
  3. Curcumin

    Curcumin is one of the main ingredients of turmeric and it helps to reduce the abundance of Candida;
  4. Xylitol

    Xylitol reduces the ability of Candida to adhere to surfaces and thereby reduces the inflammatory effect.

Extra tip: consume enough fibre every day

An unbalanced gut microbiome creates a favourable environment for candidiasis.

In order for good bacteria to thrive in your gut, you need to feed them enough every day. Otherwise, they will die and the bacteria that cause inflammation take over, enabling conditions such as candidiasis to rear their ugly heads.

The favourite food of the bacteria that support your well-being is fibre, and you can only get fibre from plant-based foods. Therefore, it is important to keep your diet varied and eat plenty of plants.

How to increase this?

Click on this link and start, for example, with our inspiring challenge.

If you feel like you don’t want to make any major changes to your diet right away, start with Elsavie’s fibre supplements. This way you can quickly and conveniently ensure your daily fibre intake and allow good stomach bacteria to take care of you.

Categories
English

Cholesterol – what is it and how can fibre help lower it?

Reading Time: 5 minutes

Cholesterol – is it good or bad? Or both? What is the most effective way to lower cholesterol if it becomes necessary?

We’ll break down this complex topic into parts and try to explain everything as simply as possible.

Note: If you are only interested in the cholesterol-lowering effect of fibre, feel free to skip to the end of the article where you will find all the necessary information.

What is cholesterol?

Cholesterol is a waxy, fat-like substance that is found in all the cells of your body and has many vital functions.

Cholesterol:

  • Is a component of cell walls, without which cells could not exist or function;
  • Participates in the assembly of the body’s steroid molecule receptors, genes, and other factors that are required for the functioning of every cell in the body;
  • Participates in the formation of vitamin D;
  • Participates in the formation of the sex hormones oestrogen and testosterone and making them available to the body;
  • Is present in the composition of bile acids and participates in their function.

Where do you get cholesterol from?

Your body gets all the cholesterol it needs in two ways:

  1. 70% of cholesterol is produced by your liver (700–800 mg per day);
  2. You get 30% from foods of animal origin (ideally 150 mg, maximum 300 mg per day).

The following foods contain the most cholesterol:

  1. Egg (especially egg yolk);
  2. Meat and organs;
  3. Dairy products (especially butter and cream);
  4. Shrimp and crab products;
  5. Over-processed food (steaks, fish fingers, etc.).

Cholesterol level – what should you know?

As you just read, cholesterol is a vital substance which is essential for your body to function.

However, if there is too much of a certain type of cholesterol in your blood, life-threatening cardiovascular diseases develop over time.

Two cholesterol indicators are measured in blood serum:

  • Total cholesterol;
  • HDL and LDL cholesterol levels.

Total cholesterol

The following indicators apply to total cholesterol:

  • Normal: below 5.0 mmol/l;
  • Borderline: 5.0–6.5 mmol/l;
  • Significantly elevated: 6.5–7.8 mmol/l;
  • Very high: over 7.8 mmol/l.

The risk of developing cardiovascular diseases increases significantly if the total cholesterol is over 6.0 mmol/l.

Note: If your total cholesterol level has exceeded this limit, alarms should be going off in your mind and you should take action to lower it!

In addition to total cholesterol, it is also important to look at the levels of cholesterol subtypes and their proportions.

HDL and LDL cholesterol

The first subtype is HDL (high-density lipoproteins) cholesterol, or so-called good cholesterol.

The function of HDL cholesterol is to collect excess cholesterol from the blood and transport it to the liver, where it is broken down. It could be said that HDL has a “cleansing” role in the body.

The recommended HDL level is above 1 mmol/l.

The second subtype is LDL (low-density lipoproteins) cholesterol, or bad cholesterol.

What makes it “bad”?

The important task of LDL cholesterol is to transport cholesterol and fat-soluble vitamins (vitamins A, E, D, K, Q, F) into the cells, but due to its low density, it is sticky, and under certain conditions it starts to stick to the inner walls of blood vessels.

Due to the adhesion, fat starts to accumulate (atherosclerosis) and at some point the blood vessel becomes blocked, leading to an attack in that area.

The recommended LDL level is below 3 mmol/l.

The ratio between HDL and LDL in the blood should remain below 2.5 mmol/l.

Simply put, the higher your good cholesterol and the lower your bad cholesterol level, the better.

What causes high levels of bad cholesterol?

We can highlight 7 different reasons, but the top three are definitely lifestyle choices (these are within your control).

1. unhealthy diet

An unhealthy diet mainly involves eating too much saturated fat.

The following foods are high in saturated fats:

  • Fatty meats (pork);
  • High-fat dairy products (butter, cheese, whole milk);
  • Milk chocolate, cookies, deep-fried foods;
  • Highly processed foods (wieners, fish fingers, etc.)

In addition, the infamous trans fats found in heavily fried, deep-fried, and processed foods also contribute to this.

Studies have shown that eating saturated fats with fast carbohydrates contributes particularly effectively to increased levels of bad cholesterol. Perhaps it is a good idea to wean yourself off those irresistible donuts, cakes, candies, and other sweets over time.

How to do it?

In this post, we wrote a step-by-step guide to making better choices in nutrition.

2. low physical activity

A lot of sitting and little movement lowers the level of good or HDL cholesterol.

And vice versa, researchers have shown that exercise increases the level of good cholesterol.

3. smoking

Smoking lowers the level of good cholesterol and increases the level of bad cholesterol in the body.

In addition, smoking makes LDL cholesterol particles even stickier, increasing their blood vessel clogging effect.

4. obesity

Overweight and obesity increase the body’s cholesterol level.

5. age

As we get older, cholesterol levels tend to rise, which is caused by reduced physical activity and the use of various medications.

6. genetics

Genetic background can also play a role. Hereditary hypercholesterolemia causes high cholesterol.

Different medicines can also affect genes that contribute to an increase in cholesterol levels.

7. race

Different races have different predispositions to high cholesterol.

For example, dark-skinned people typically have higher levels of HDL and LDL cholesterol compared to Caucasians.

Scientists aren’t exactly sure about the reasons for this, but it is likely to be a combination of genetics, environment, and opportunities in society.

How can you lower high cholesterol?

Since the main factors of high cholesterol are related to lifestyle, the following activities will definitely help:

  • A balanced and fibre-rich diet;
  • Increased daily exercise;
  • Quitting smoking.

If the doctor deems it necessary, he or she can also prescribe cholesterol-lowering drugs. However, it is important not to rely solely on them but also change your entire lifestyle, as this is the only way to achieve a permanent result.

If your high cholesterol level is caused by genes and lifestyle changes and medicines do not help, excess cholesterol must be filtered out of the blood with a special device.

How does fibre help lower cholesterol?

Soluble fibres help lower the level of bad or LDL cholesterol.

If you consistently eat 5–10 g of soluble fibre each day, your cholesterol level will drop by 5–11 measurement points.

There are also studies which show that eating 30 g of soluble fibre per day can lower cholesterol levels by as much as 18%.

How does fibre work?

Fibre lowers cholesterol in three ways:

  1. Soluble fibres form a gel-like layer on the walls of the intestines, which slows down digestion. This layer traps cholesterol in your intestines and prevents it from being absorbed into the bloodstream.

    Cholesterol is then bound to fibre and excreted from the body with faeces.

  2. Fibre reduces the amount of bile salts absorbed from the intestine. Because the body uses cholesterol to form bile salts, cholesterol levels decrease as bile salts are formed.

  3. High blood sugar level causes the formation of triglycerides, which in turn are used to form cholesterol.

    However, since fibre slows down digestion, the rise in blood sugar levels after eating is slower, which is why less triglycerides are formed in your body and, as a result, less cholesterol.

How can you start consuming more fibre right away?

We definitely encourage you to switch to a more plant-based diet, because you can only get fibre from plants.

Soluble fibre is abundant in the following foods:

  • Peas;
  • Beans;
  • Brussels sprouts;
  • Avocado;
  • Apples;
  • Citrus fruits;
  • Carrots;
  • Oats;
  • Barley;
  • Psyllium.

Start, for example, with this inspiring challenge.

However, if you feel that making major changes right now is difficult, you can start using the Elsavie fibre supplement as soon as the package arrives at your home.

You don’t have to worry about changing your diet, just add a small amount of fibre to your favourite food or drink every day and you’re good to go!

The “Calm your rumbly tummy” and “Feel good inside” supplements contain the most soluble fibres.

For example, our client Margus wrote:

“Taking the fibre supplements has had a positive effect on my well-being. I have lost 8–10 kg, I feel better, my digestion has become smoother and faster, and my cholesterol level is now under control, within the normal range.”


Sources used:

“Effects of exercise on HDL functionality”
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6492243/

“Trans fatty acids – A risk factor for cardiovascular disease”
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3955571/

“Fried Food Consumption and Cardiovascular Health: A Review of Current Evidence”
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4632424/

“Fast Food Pattern and Cardiometabolic Disorders: A Review of Current Studies”
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4772793/

“Relationship between Added Sugars Consumption and Chronic Disease Risk Factors: Current Understanding”
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5133084/

“A whole-body mathematical model of cholesterol metabolism and its age-associated dysregulation”
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3574035/

“Lowering LDL-cholesterol through diet: potential role in the statin era”
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21233620/

“Cholesterol-lowering effects of dietary fiber: a meta-analysis”
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9925120/

“Fiber-full eating for better health and lower cholesterol”
https://www.health.harvard.edu/blog/fiber-full-eating-for-better-health-and-lower-cholesterol-2019062416819

Categories
Eesti

Pärmseen soolestikus – kuidas seda ravida?

Reading Time: 3 minutes

Pärmseen Candida, mille levinuim tüvi on Candida albicans, on sinu mikrobioomi normaalne osa ning seda leidub su soolestikus, nahal, kurgus, suus ja suguteedes ning tavaliselt ei põhjusta see mingeid vaevusi.

Probleem tekib siis, kui Candida võtab organismis võimust ja hakkab liigselt vohama.

Sellisel juhul on tegu pärmseene nakkusega, mida nimetatakse kandidoosiks või ka kandidaasiks.

Siinses artiklis keskendume soolestikus vohava Candida ohjeldamisele.

Candida albicans elektronmikroskoobi all. Pildi allikas

Mis sümptomid viitavad pärmseene vohamisele soolestikus?

Esimesena võid tähele panna muutuseid väljaheites.

Soolestiku kandidoosi puhul esineb väljaheites valget, kollast või pruuni lima, niitjaid kogumeid või vahtu. Samuti võib väljaheide olla väga vedel.

Lisaks võib esineda veel sümptomeid nagu peavalu, nõrkustunne ja väsimus, palju kõhugaase ja kõhuvalu, piinav magusaisu ja üle keha sügelev nahk.

Mis soodustab kandidoosi teket?

Tavapäraselt suudab terve inimese immuunsüsteem ja tasakaalus kõhu mikrobioom kandidoosi teket pärssida.

Kui nende kahe kaitsevõime on mingil põhjusel nõrgenenud, saab Candida ulatuslikult vohama hakata.

Soolestiku kandidoosi tekke peamisi põhjuseid on kolm:

1. Eelnevad haigused

Teadustöödes on näidatud, et varasemate tõsiste kõhutervise probleemide ja haigustega inimesed on pärmseene vohamisele vastuvõtlikumad.

Kandidoosi soodustajateks on:

  • IBS (inflammatory bowel disease);
  • haavandiline jämesoolepõletik;
  • Crohni tõbi.

Usutakse, et just nendest haigustest tekkinud põletikuline keskkond soolestikus viib liigse Candida kasvuni ja see omakorda edasiste põletike ja probleemideni.

Lisaks on kandidoosi tekkele kaasa aitavaks haiguseks suhkrutõbi ehk diabeet, sest pidevalt liiga kõrge veresuhkru tase loob soodsa keskkonna pärmseente vohamiseks.

2. Ravimid

Ka mitmete ravimite kasutamine loob kandidoosile soodsad eeltingimused. Nendeks on:

  • antibiootikumid, eriti laia spektriga, mis tapavad koos halbade bakteritega ka head.

    Need head bakterid, mis muidu Candida vastu võitlesid, surevad, ning patoloogilised bakterid ja pärmseen saavad jõudsalt paljuneda;
  • steroidid. Nende kasutamine mõjutab immuunsüsteemi, vähendab selle loomulikku kaitsevõimet ning tõstab riski, et kehas tekib infektsioon;
  • immuunsupresseerivad ehk immuunsüsteemi allasuruvad ravimid. Need mõjutavad immuunrakke ning vähendavad sellega immuunsüsteemi tavapärast efektiivsust;
  • prootonpumba inhibiitori põhimõttel töötavad ravimid, mida kasutatakse näiteks refluksi raviks.

    Kui happe tootmine kehas on vähenenud, tekib bakteritele ja pärmseentele soodsam elukeskkond ning nad saavad vohama asuda;

3. Vale toitumine

Candida armastab suhkrut, eriti just tavalist valget suhkrut. Seetõttu on tähtis, et veresuhkru tase ning tarbitud magusa hulk oleksid kontrolli all.

Kui kõhu mikrobioom on juba tasakaalust väljas, kehas on krooniline põletik ning enamus menüüst on ületöödeldud toidu päralt, on see kiirtee kandidoosi tekkeni.

Kuidas ise kandidoosi ennetada?

Kuigi kandidoosi teket mõjutab palju juba mõni olemasolev haigus on siiski päris palju, mida saad ise ära teha:

  • võta antibiootikume ainult siis, kui neid tõesti vaja võtta on. Liigne antibiootikumide tarbimine hävitab su kõhus ka head bakterid, kes aitavad pärmseent kontrolli all hoida;

  • vali täisterarikkad ja tasakaalustatud toidud ning ära liialda suhkru ja alkoholiga. Viimaseid pärmseen armastab ja neist ka jõudu saab;

  • tee varakevadel ja sügisel probiootikumide kuure. Probiootikumid aitavad stabiliseerida kõhubakterite kooslust ning tuua seedimisse juurde vajalikke häid baktereid. Elsavie kvaliteetsed probiootikumid leiad sellel lingil klõpsates;

  • söö iga päev loomulikult kääritatud toite nagu hapukapsas, hapukurk ja kimchi ning joo maitsestamata jogurtit, keefirit ja petti. Kõik nimetatud aitavad lisada su kõhtu vajalikke häid elusaid piimhappebaktereid;

  • väldi suitsetamist või loobu sellest, sest suitsetamine nõrgestab sinu immuunsüsteemi ja annab seeläbi võimaluse pärmseenel esile trügida.

Kuidas soolestiku kandidoosi ravida?

Kui sa kahtlustad enda puhul kandidoosi, pöördu diagnoosi saamiseks ja edasisteks uuringuteks perearsti poole.

Diagnoosimiseks on tarvis anda väljaheiteproov, milles analüüsitakse kasvamaminevaid seenekultuure.

Diagnoosi olemasolul saab arst Candida vastu välja kirjutada seenevastaseid ravimeid, kuid oluline on arsti teavitada kõigist ravimitest, mida sa sel hetkel võtad, sest mõni neist võib olla kandidoosi püsimise soodustajaks.

Kui arst on kõigi ravimitega kursis, saab ta nendega raviplaani koostades arvestada.

Mida sa ise teha saad?

Eelnevalt soovitasime toite, millega oma häid soolestiku baktereid toetada. Lisaks toome välja neli toiduainet, mis pärmseenele potentsiaalselt pärssivalt mõjuvad:

  1. Küüslauk

    Küüslauk sisaldab allitsiini ning selles uuringus on näidatud, et see aitab vähendada Candida arvukust;

  2. Kookosõli

    Kookosõli sisaldab lauriinhapet, mis võitleb Candida vastu;

  3. Kurkumiin

    Kurkumiin on kurkumi ehk kollajuure üks peamisi koostisosi ning see aitab Candida arvukust vähendada;

  4. Ksülitool

    Ksülitool vähendab Candida võimekust kleepuda pindadele ning alandab seeläbi põletikulist efekti.

Lisasoovitus: tarbi iga päev piisavas koguses kiudaineid

Tasakaalust väljas soolestiku mikrobioom loob soodsa aluse kandidoosi tekkeks.

Selleks, et sinu kõhus valitseksid head bakterid, tuleb sul neile iga päev piisavalt süüa anda. Vastasel juhul nad surevad ja põletikku tekitavad bakterid võtavad üle ning haigused nagu kandidoos saavad pead tõsta.

Sinu heaolu toetavate bakterite lemmiktoiduks on kiudained ja kiudaineid saad sa ainult taimsest toidust. Seepärast on oluline hoida oma toidulaud mitmekesine ja süüa küllaldaselt taimi.

Kuidas seda rohkem teha?

Klõpsa sellel lingil ja alusta näiteks sealsest inspireerivast väljakutsest.

Kui tunned, et ei soovi kohe oma toitumist suuremalt muutma hakata, alusta Elsavie kiudainesegudest. Nii saad kiirelt ja mugavalt oma igapäevase kiudainete kogus kätte ning aitad headel kõhubakteritel sinu eest hoolitseda.

Categories
Eesti

Kolesterool – mis see on ja kuidas kiudained seda alandada aitavad

Reading Time: 4 minutes

Kolesterool – on see hea või halb? Või mõlemat? Kuidas langetada efektiivselt kolesteroolitaset, kui see vajalik peaks olema?

Võtame selle keeruka teema osadeks lahti ja püüame kõik võimalikult lihtsalt ära seletada.

NB! Kui sind huvitab ainult kiudainete kolesterooli langetav mõju, liigu julgelt artikli lõppu ja leiad sealt kogu vajaliku info.

Mis on kolesterool?

Kolesterool on vahajas, rasvalaadne aine, mida leidub sinu kõikides keharakkudes ja millel on palju elutähtsaid ülesandeid.

Kolesterool:

  • on rakuseinte koostisosa, tänu millele saavad rakud üldse olemas olla ja oma tööd teha;
  • osaleb organismi steroidmolekulide retseptorite, geenide jm tegurite komplekteerimisel, mis on vajalikud keha iga raku töös;
  • osaleb D-vitamiini moodustamisel;
  • osaleb suguhormoonide östrogeeni ja testosterooni moodustamisel ja nende kehale kättesaadavaks muutmisel;
  • esineb sapihapete koostises ja osaleb nende töös.

Kust sa kolesterooli saad?

Sinu keha saab kogu vajamineva kolesterooli kahel viisil:

  1. 70% kolesteroolist toodab sinu maks (700–800 mg päevas);
  2. 30% saad sa loomset päritolu toidust (ideaalis 150 mg, maksimaalselt 300 mg päevas).

Kõige enam leidub kolesterooli järgnevates toiduainetes:

  1. muna (eriti munakollane);
  2. loomaliha ja organid;
  3. piimatooted (eriti või ja koor);
  4. krevetid ja krabitooted;
  5. ületöödeldud toit (pihvid, kalapulgad jmt).

Kolesteroolitase – mida olulist teada?

Nagu lugesid, on kolesterool eluliselt vajalik aine, ilma milleta sinu keha töötada ei saa.

Kui aga teatud tüüpi kolesterooli sinu veres liiga palju on, kujunevad aja jooksul välja eluohtlikud südame-veresoonkonna haigused.

Vereseerumist mõõdetakse kahte kolesterooli näitajat:

  • üldkolesterooli;
  • HDL- ja LDL-kolesterooli tasemeid.

Üldkolesterool

Üldkolesterooli puhul on näitajad järgnevad:

  • normaalne: alla 5,0 mmol/l;
  • piiripealne: 5,0–6,5 mmol/l;
  • tunduvalt kõrgenenud: 6,5–7,8 mmol/l;
  • väga kõrge: üle 7,8 mmol/l.

Risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse suureneb märgatavalt, kui üldkolesterool on üle 6,0 mmol/l.

NB! Kui sinu üldkolesterooli tase on selle piiri ületanud, võiks su ohutunnetuse valgusfooris süttida erekollane tuli ja sa peaksid asuma aktiivselt tegutsema taseme alandamise nimel!

Lisaks üldkolesteroolile on tähtis vaadata ka kolesteroolide alatüüpide tasemeid ning nende omavahelist suhet.

HDL- ja LDL-kolesterool

Esimene alatüüp on HDL-kolesterool (HDL – high density lipoproteins) ehk rahvakeeli hea kolesterool.

HDL-kolesterooli ülesanne on verest üleliigse kolesterooli kokkukorjamine ja maksa transportimine, kus see lagundatakse. Võib öelda, et HDLil on keha „puhastav“ roll.

Soovituslik HDLi tase on üle 1 mmol/l.

Teine alatüüp on LDL-kolesterool (LDL – low density lipoproteins) ehk suupärasemalt halb kolesterool.

Mis selle „halvaks“ teeb?

LDL-kolesterooli tähtis ülesanne on kolesterooli ja rasvlahustuvate vitamiinide (A-, E-, D-, K-, Q-, F-vitamiinid) transport rakkudesse, aga oma madala tiheduse tõttu on see kleepuv ning teatud mõjutustel hakkab see veresoonte siseseintele kleepuma.

Kleepudes tekib rasvaine kuhjumine (ateroskleroos) ning ühel hetkel veresoon ummistub, mis viib selle piirkonna infarktini.

Joonise allikas

Soovituslik LDLi tase on alla 3 mmol/l.

HDLi ja LDLi omavaheline suhe peaks veres jääma alla 2,5 mmol/l.

Lihtsalt öeldes: mida kõrgem on sinu hea kolesterooli tase ja mida madalam on sinu halva kolesterooli tase, seda parem.

Mis põhjustab halva kolesterooli kõrget taset?

Välja saab tuua 7 erinevat põhjust, kuid esikolmikus on kindlalt elustiiliga seotud valikud (need on sinu enda mõjutatavad).

1. Ebatervislik toitumine

Ebatervisliku toitumise alla kuulub peamiselt küllastunud rasvade liigne söömine.

Küllastunud rasvu sisaldavad palju:

  • rasvased lihad (sealiha);
  • kõrge rasvaprotsendiga piimatooted (või, juust, täispiim);
  • piimašokolaad, küpsised, frititud toidud;
  • väga töödeldud toidud (viinerid, kalapulgad jmt).

Lisaks annavad oma osa ka kurikuulsad transrasvad, mida leidub tugevalt praetud, frititud ja töödeldud toitudes.

Uuringud on näidanud, et küllastunud rasvade söömine just koos kiirete süsivesikutega panustab eriti efektiivselt halva kolesterooli tõusu. Ehk et vastupandamatult mõjuvad sõõrikud, koogid, kommid ja muud maiustused on need, millest tasub end ajapikku võõrutada.

Kuidas seda teha?

Oleme siin postituses kirjutanud, kuidas samm-sammult toitumises paremaid valikuid teha.

2. Vähene füüsiline aktiivsus

Palju istumist ning vähe liikumist alandavad hea ehk HDL-kolesterooli taset.

Ja vastupidi, teadlased on näidanud, et trennitegemine tõstab hea kolesterooli taset.

3. Suitsetamine

Suitsetamine alandab hea kolesterooli taset ning tõstab kehas halva kolesterooli taset.

Lisaks muudab suitsetamine LDL-kolesterooli osakesi veel kleepuvamaks, mistõttu suureneb nende veresooni ummistav efekt.

4. Ülekaal

Ülekaal ja rasvumine tõstavad keha kolesteroolitaset.

5. Vanus

Vanemaks saades kipub kolesterooli tase tõusma, seda põhjustab vähenenud füüsiline aktiivsus ning erinevate ravimite tarvitamine.

6. Geneetika

Rolli võib mängida ka geneetiline taust. On olemas pärilik hüperkolesteroleemia, mis põhjustab kõrget kolesteroolitaset.

Ka erinevad ravimid võivad mõjutada geene, mis soodustavad kolesteroolitaseme tõusu.

7. Rass

Erinevatel rassidel on erinev soodumus kõrge kolesteroolitaseme osas.

Näiteks on tumedanahalistel tüüpiliselt kõrgem HDL- ja LDL-kolesterooli tase, võrreldes kaukaasia rassiga.

Teadlased ei ole päris kindlad, miks see nii on, aga tõenäoliselt on see kombinatsioon geneetikast, elukeskkonnast ja võimalustest ühiskonnas.

Kuidas kõrget kolesteroolitaset alandada?

Kuna peamised kõrge kolesteroolitaseme tegurid on seotud elustiiliga, aitavad igal juhul järgnevad tegevused:

  • tasakaalustatult ja kiudainerikkalt toitumine;
  • senisest rohkem igapäevane liikumine;
  • suitsetamisest loobumine.

Kui arst peab vajalikuks, saab ta kirjutada ka kolesteroolitaset alandavaid ravimeid. Oluline on aga mitte ainult nendest tulenevale imele lootma jääda, vaid muuta oma elustiili tervikuna, sest ainult nii saad püsiva tulemuse.

Juhul, kui tegemist on pärilikult kõrge kolesteroolitasemega ja elustiilimuutused ning ravimid ei aita, tuleb liigne kolesterool vastava masinaga verest välja filtreerida.

Kuidas kiudained kolesteroolitaset langetada aitavad?

Halva ehk LDL-kolesterooli taset aitavad langetada lahustuvad kiudained.

Kui sööd iga päev järjepidevalt 5–10 g lahustuvaid kiudaineid, langeb kolesterooli tase 5–11 mõõtmispunkti.

On ka uuringuid, mis näitavad, et süües 30 g lahustuvaid kiudaineid päevas on võimalik langetada kolesteroolitaset lausa 18%.

Mismoodi kiudained toimivad?

Kiudained vähendavad kolesteroolitaset kolmel moel:

  1. Lahustuvad kiudained moodustavad soolte seintele geelja kihi, mis aeglustab seedimist. See kiht püüab kolesterooli su soolestikust kinni ja väldib selle imendumist vereringesse.

    Edasi seotakse kolesterool kiudainete külge ja suunatakse koos väljaheitega kehast välja.

  2. Kiudained vähendavad soolestikust imendunud sapisoolade hulka. Kuna keha kasutab sapisoolade moodustamiseks kolesterooli, siis sapisooli moodustades kolesteroolitase langeb.

  3. Kõrge veresuhkru tase põhjustab triglütseriidide moodustamist ning triglütseriide kasutatakse omakorda kolesterooli moodustamiseks.

    Kuna kiudained aga aeglustavad seedimist, siis söömisjärgne veresuhkru taseme tõus on aeglasem, mistõttu moodustatakse su kehas vähem triglütseriide ja tänu sellele ka vähem kolesterooli.

Kuidas kohe rohkem kiudaineid tarbima hakata?

Kindlasti julgustame sind oma toitumist taimsemaks muutma, sest kiudaineid saad sa ainult taimedest.

Lahustuvaid kiudaineid leidub rikkalikult järgnevates toiduainetes:

  • herned;
  • oad;
  • brüsseli kapsas;
  • avokaado;
  • õun;
  • tsitruselised;
  • porgand;
  • kaer;
  • oder;
  • psüllium.

Alusta näiteks sellest inspireerivast väljakutsest.

Kui sulle aga tundub, et suuremate muudatuste tegemine kohe praegu on keeruline, siis Elsavie kiudaineseguga saad alustada niipea, kui pakk sulle koju on jõudnud.

Sa ei pea muretsema oma menüü ümbertegemise pärast, lihtsalt lisa iga päev väike kogus kiudaineid sulle meeldiva toidu või joogi hulka ja ongi valmis!

Lahustuvaid kiudaineid sisaldavad kõige enam „Calm your rumbly tummy“ ja „Feel good inside“ segud.

Näiteks meie klient Margus kirjutas sellise tagasiside:

„Kiudainesegude tarbimine on enesetunnet positiivselt mõjutanud. Olen kaotanud 8–10 kg kehakaalu, enesetunne on paranenud, seedimine on läinud paremaks ja kiiremaks ning kolesteroolitaseme olen saanud kontrolli alla, normipiiresse“.


Kirjutamisel kasutatud allikad:

„Effects of exercise on HDL functionality“
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6492243/

„Trans fatty acids – A risk factor for cardiovascular disease“
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3955571/

„Fried Food Consumption and Cardiovascular Health: A Review of Current Evidence“
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4632424/

„Fast Food Pattern and Cardiometabolic Disorders: A Review of Current Studies“
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4772793/

„Relationship between Added Sugars Consumption and Chronic Disease Risk Factors: Current Understanding“
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5133084/

„A whole-body mathematical model of cholesterol metabolism and its age-associated dysregulation“
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3574035/

„Lowering LDL-cholesterol through diet: potential role in the statin era“
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21233620/

„Cholesterol-lowering effects of dietary fiber: a meta-analysis“
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9925120/

„Fiber-full eating for better health and lower cholesterol“
https://www.health.harvard.edu/blog/fiber-full-eating-for-better-health-and-lower-cholesterol-2019062416819

Categories
English

Stress and digestive issues – how are they related?

Reading Time: 3 minutes

You can eat large amounts of vegetables and exercise regularly, but may not see the desired results if you are constantly anxious or stressed.

Stress has a direct impact on your digestion, and if there are problems with digestion, your whole body is out of balance.

Why is it important to maintain good digestion?

If your digestion is regular and you don’t have any issues, most likely the bacterial community in your stomach, i.e. the microbiome, is also balanced.

There are almost as many bacteria living in your body as there are cells in your body. The largest number of them live in your digestive tract, specifically at the end of the large intestine.

These bacteria are closely related to your health and we now know of many ways the gut bacteria impact the functioning of your entire body.

If your digestion is not regular and the gut microbiome is out of balance, it will:

  • weaken the immune system;
  • prevent the absorption of nutrients;
  • not support the regulation of blood sugar;
  • cause you to feel a lack of energy.

How does stress affect digestion?

Remember that feeling of “butterflies” in your stomach when you fell in love? Or felt a “knot” in your stomach before a stressful event (like before giving a performance)?

This all happened because your brain and intestines are strongly interconnected.

Your gut is sensitive to emotions (e.g. anger, anxiety, sadness, excitement, etc.). Emotions have a particularly strong effect on digestion, especially when you experience long-term stress.

So what exactly happens?

The brain goes into the fight, flight or freeze mode when you are stressed, preparing your body to cope with the situation. This means that all systems not needed for survival are paused, including digestion.

As the digestive process (including elimination of waste) is on pause and stool is not passed properly, this in turn can cause painful flatulence, bloating, nausea, etc.

In more serious cases, severe stress can slow down the flow of blood and oxygen to the abdominal area, which can unbalance your gut microbiome and cause inflammation.

This process also works the other way around.

Low stress levels lower inflammation in the gut and support the functioning of the gastrointestinal tract, since in a relaxed state, the body can focus on digesting food and absorbing nutrients.

Does the health status of the gut also affect the stress level?

Over the past few years, there has been a great deal of research that confirms the interaction between the brain and gut, and they clearly show that both short- and long-term stress affect the balance of your gut bacteria.

Stress creates a situation where bacteria that do not support your health dominate. This, in turn, can lead to anxiety and depression.

How exactly? 

Scientists have found that 90% of the happiness hormone serotonin is synthesised in the intestines (not in the brain, as you might expect).

Thus, when the composition of the gut bacteria is unbalanced, the happiness hormone is not synthesised sufficiently to support stable mental health.

Perhaps taking care of your gut health really supports your mental health!

Simple tricks to reduce stomach problems caused by stress

☝️ TIP #1

Before eating, take three calm and deep breaths and try to focus only on the food – taste, texture, and smell – throughout the meal. 

If necessary, also take deeper breaths during the meal. This will send calming signals to the body, allowing it to focus on digestion.

✌️ TIP #2

In order for the body to produce more happiness hormones and remove waste more easily, add more plants to your diet.

Why?

Because only plants contain fibre, which is what your good stomach bacteria feed on. If they are full and happy, they can also take care of your well-being.

Eat the following in abundance:

  • whole grains (oats, barley, rye);
  • legumes (beans, chickpeas, lentils);
  • vegetables (the most fibre-rich are, for example, avocado, cabbages, carrots, onions);
  • fruits (e.g., apples containing the most fibre);
  • berries;
  • nuts;
  • seeds;
  • herbs (e.g., parsley, dill).

Changing your eating habits seems difficult?

👉 Click on this link and read about the easiest way to start making better dietary choices.

Categories
Eesti

Miks pidada toitumispäeviku kõrval väljaheitepäevikut?

Reading Time: 4 minutes

Artikli autor: Liisbeth Oruste, toitumisspetsialist ja coach
Artikkel ilmunud Postimees Tervis portaalis

Hea enesetunne on otseselt seotud meie kõhutervisega. See omakorda on mõjutatud toiduvalikutest ning söömisviisist. Et paremini mõista mustreid enda valikutes ja harjumustes, on kasulik mõne aja jooksul toitumispäevikut pidada. Kuid mitte ainult! Kõrvutades toitumispäeviku väljaheitepäevikuga võime palju terviklikuma pildi saada.

Miks ja mida üldse jälgida

Enamasti puututakse toitumispäevikuga kokku toitumisnõustaja, arsti või treeneri soovitusel, et spetsialist saaks uurida toidu potentsiaalset mõju kaebustele või sportlaste puhul eesmärgini jõudmisele. Neil juhtudel on tihti tarvis väga detailset ülevaadet. Seega tuleb üles märkida kõikvõimalikud komponendid eines ning nende kogused. See on omajagu tööd, tõepoolest. Sestap võib mõte toitumispäeviku pidamisest paljudele üsna eemaletõukav olla. Kui sul aga puuduvad tõsised terviseprobleemid ja kaebused või keha võimekusest sõltuvad eesmärgid, hinga rahulikult välja — sind ootab palju lihtsam ja huvitavam tee.

Iga inimene, kaebustega või kaebusteta, võiks iga eluaasta jooksul pühendada nädala kuni paar, et märkida üles kõik toidud, mis suhu pistetud said. Samuti on märkimisväärne su meeleolu söömise ajal ning söömise viis (rahulik, kiirustav, sotsiaalne jne). Nädala lõpuks võib vormuda üsna kõnekas tagasiside ning spetsialisti ei pruugigi vaja olla, et tulemusi tõlgendada. Kui aga vajad abi, on sul juba taasesitatavas vormis väga oluline info kogutud. Võid näha, kas sinu toitumine on mitmekülgne ja varieeruv või liiga ühekülgne. Samuti võib välja joonistuda, kas sööd rahuseisundis või teed seda pidevalt kiirustades.

Toitumispäevik ei pea olema kirjalikus vormis

Palju hõlpsam on teha igast enda einest ja ampsust foto ning koguda need ühte kausta kokku. Meeleolu ja söömisviisi saad lihtsalt üles kirjutada või samuti fotole jäädvustada, tehes lisaks klõpsu endast ja end ümbritsevast. Sellisel juhul pole ka tarvis muretseda, et midagi unustad. Fotosid vaadates miski elavdub me sees ning mäletame olukorda tihti palju laiemalt, kui antud pilt kajastab. Ilmselt tead seda tunnet.

Loomulikult on ka kirjalik üles märkimine tervitatav, kui see sulle sobib ja meeldib. Katseta ja avasta, sest võimalusi on mitmeid. Eesmärk on saada tagasisidet enda söömisharjumuste kohta ning peamine on moel või teisel enda tähelepanu järjepidevalt söömiskäitumisel ja valikutel hoida. Soovitan igal juhul valida kindel ajaraam, mil natukene rohkem pingutad. Nädal-paar on piisav, et koguda küllaldaselt infot ja kogemust, mille najal edaspidi teadlikumalt enda elukvaliteeti ja enesetunnet tõsta saad.

Toit on söödud — mis edasi?

Toitumispäevik ja söömiskäitumine on loo ilmselge esimene pool. Pärast einet läheme ju ikka eluga edasi ning unustame möödunud söögikorra. Toidujutud on lõppenud, kuid mitte meie keha jaoks. Algab loo teine pool ehk seedimine ning jääkide väljutamine, mis on vähemalt sama tähtis kui söömine ise. Sellest rääkimine aga eriti populaarne ei ole olnud. Tõsiasi on, et seedevaevusi ja vastavaid kaebusi heaoluühiskonna kodanikel jagub. Põhjusteks muuhulgas istuv eluviis ja vähene liikumine, ebapiisav puhta vee tarbimine ning stressirohke eluviis.

Seedesüsteem toimib tõhusaimalt, kui inimene on rahuseisundis, on söönud aeglaselt, toitu nautides ja piisavalt mäludes. Kui aga sööme pingeseisundis, kiirustades, kugistades, toitu rohke vedelikuga alla loputades või samaaegselt rääkides, on tõenäolisem, et kogeme söömise järgselt raskendatud seedimist, puhitust, gaase või koguni kõhuvalu ja krampe. Toidu seedimine sõltub paljugi söömisviisist ehk sellest, kuidas me sööme, ning sellest, kui rahulikult või kiiresti söömise järgselt enda eluga edasi läheme. Tasub märgata, kuidas end päeva vältel tunneme, ning jälgida, mis antud enesetunnet võis luua.

Seedimist jälgi väljaheitepäevikuga

Kui sööme iga päev, võiksime ideaalis ka iga päev tunda loomulikku tungi keha kergendada. Normaalne on, kui see vajadus kerkib ka kaks või kolm korda päevas. Ometigi on läänemaailmas levinud kaebuseks kõhukinnisus — seda nii rohke töödeldud ja kiudainevaese toidu tarbimise kui ka väheliikuva eluviisi tõttu. Samuti on oluline teadvustada, et kui väldime loomulikku tungi number kahele minna, ning teeme seda korduvalt, võib sool muutuda nö häbelikuks ning loomulik tung ei olegi enam väga loomulik tulema.

Oluline on mitte harjuda nö aeglase seedimisega ning 3-4 päeva potile minemist oodata. Kui jäägid liiga kauaks soolde paigale jäävad, tekib ohtlike ainete moodustumise risk, mis soolestikku kahjulikult mõjutama võib hakata ning tõsisemate seisunditeni viia. Samuti, kui kaebuseks on pidev kõhulahtisus ning valud ja krambid kõhus, tuleb pöörduda arsti või vastava erialaspetsialisti poole, vajalikud uuringud teha ning juurpõhjuse lahendamisega tegeleda.

Nii nagu saame toitumist jälgida, võiksime jälgida iga päev ka enda seedetegevust ja väljaheidet. Piisab, kui märgata, kas käisin täna potil, kuidas seal läks ning milline oli selle päeva kõhutunne. Ainuüksi tähelepanu suunamine enda seedimisele võib selle regulaarsemaks ja hõlpsamaks muuta. Oluline on suhtuda enda kehasse rahumeelselt, et ta saaks teha, mis tarvis. Seisundi kirumine, loomuliku tungi vältimine ning kakamise rõvedaks pidamine viib meid lihtsalt kaugemale heaolutundest. Nii nagu sööme, nii ka …

Selleks, et oma kõhutervisel hõlpsasti silm peal hoida, on olemas ka spetsiaalsed äpid. Näiteks Elsavie mobiilirakendus Elsavie Gut Health Tracking and Insights, mis aitab kerge vaevaga jälgida enda igapäevast vee tarbimist, väljaheiteid ning kõhutunnet. Äpp on lihtsasti kasutatav ning tuletab päeva jooksul ise olulisemat meelde. Ajapikku koguneb väärt ülevaade seedimise regulaarsusest ning ka seostest vee tarbimise ning väljaheite vahel.

Kokkuvõtteks

Kui kõrvutame toitumis- ja väljaheitepäeviku, avaneb võimalus näha tervikpilti. Jälgides vaid põhjust ja mitte tagajärge, on meil sellest vähe kasu. Samuti, kui keskendume tagajärjele ehk väljaheitele, kuid ei tea põhjust ehk toitumist, ei jõua me ka enda enesetunde parendamisega kuigi kaugele.

Esimene samm parema enesetunde suunas tuleb lihtsalt teha, pikemalt mõtlemata. Haara telefon juba järgmise eine eel, tee foto, märgi päeva jooksul äppi üles oma seedimise info ning oledki enda iga-aastast eneseanalüüsi alustanud. 

📱 Lae alla Elsavie kõhutervise äpp 

Gut Health Tracking and Insights mobiilirakendus on tasuta saadaval nii Androidi kui ka Apple’i keskkondades:

Google Play

Apple App Store

Categories
Eesti

Mida võiks perearstile rääkida oma väljaheite kohta?

Reading Time: 5 minutes

Dr Sergey Saadi, perearst, Ennetusmeditsiini kliinik
Artikkel ilmus ka Naistelehes 5. oktoobril, 2022

Väljaheite välimus võib öelda sinu tervise kohta palju nii sulle endale kui ka sinu arstile, seega soovitan oma rooja värvusele, kujule ja muudele iseärasustele regulaarselt tähelepanu pöörata. 

Enamikel juhtudel on väljaheite puhul kõrvalekalded normist tingitud vigadest toitumises ja juhul, kui inimene on terve ja toitub normaalselt, taastub tavapärane roojamise rütm mõne päeva pärast. Kui aga väljaheite vale konsistents, värv, kuju või lõhn kestavad kauem kui 7–10 päeva ja ei parane või sümptomid hoopis süvenevad, peaks olema põhjust arsti konsultatsiooniks. 

Milline on „õige“ väljaheide?

Tasub teada, et “õige” väljaheide on pruun, banaanikujuline ja paksu hambapasta konsistentsiga. Selline iste peegeldab normaalset seedimist ja kogu seedetrakti head seisundit. Heaks tööriistaks oma väljaheite hindamisel on Bristoli skaala, mis aitab hinnata oma väljaheidet 1-7 erineva väljaheite tüübi abil.

Normaalne soole tühjendamise arv ei tohiks ületada 3 korda päevas. Kui käite tualetis sagedamini, võib olla tegemist kõhulahtisusega. Kui roojamiskordi on vähem kui 3 korda nädalas, on ilmselt tegemist kõhukinnisusega.

Kuidas tekitada väljaheite jälgimise harjumust?

Võiksime olla teadlikumad nendest märkidest, mida keha meile ise annab. Väljaheite jälgimine on väga lihtne, aga informatiivne viis oma tervisest ülevaate saamiseks. Tuleb lihtsalt meeles pidada, et seda enne potist alla laskmist korraks vaadata ja tähele panna.

Tänapäeval on olemas ka mitmeid kasulikke mobiilirakendusi, mis aitavad inimestel oma tervisenäitajaid jälgida ning oma keha toimimisest aru saada.

Näiteks Elsavie mobiiliäpp Gut Health Tracking and Insights aitab luua head harjumust, et jälgida, kas väljaheide vastab teie ja arsti ootustele ning märgata piisava koguse vedeliku ja kiudainete tarbimist.

Millest väljaheide koosneb?

Roojamise käigus kaotab inimene umbes 100 ml vett ja see moodustab umbes 70–75% väljaheitest. Ülejäänud väljaheite osa sisaldab ainevahetuse jääkprodukte – peaaegu 1/3 baktereid ja veel 1/3 taimseid kiude. Inimestel, kes söövad rohkem kiudaineid, on väljaheite kogus suurem, mis aitab ka jääke kehast tõhusamalt välja viia.

Milline ei tohiks väljaheide olla?

Liiga pehme, pool-vedel või vedel väljaheide 

Selle põhjusteks võivad olla:

  1. Teatud toitude talumatus, liigtundlikkus või toiduallergia

Vedel või pool-vedel väljaheide võib viidata ülitundlikkusele mõne toidu koostisosa suhtes – siin võib rääkida kas talumatusest (nt, laktoosi- või gluteenitalumatusest, aga ka liigtundlikkusest gluteeni suhtes, kus uuringute kohaselt tsöliaakiat ei tuvastatud, või praegu aina rohkem uuritavast histamiini talumatusest) või liigsest immuunsüsteemi reaktsioonist toiduallergia näol. 

Nendel juhtudel ärritab toit seedesüsteemi erineval moel, mis vastuseks tekitab rohkem lima, mille tulemuseks on rooja tavalise konsistentsi muutused. Rakendades eliminatsioonidieeti ehk teatud toitude välistamist oma menüüst 1–4 nädalaks, võib aru saada, kas teil on sellist ülitundlikkust või ei ole.

  1. Liiga palju toortoitu (mis sh võivad sisaldada nn FODMAP aineid, kuid mitte ainult)

Et aru saada, kas haigusseisund on selle asjaoluga seotud, eemaldage dieedist

mingiks ajaks toored puu- ja köögiviljad. Tutvuge non-FODMAP toitude listiga, vajadusel arutage selle rakendamise vajadust oma perearstiga. 

  1. Kõhunäärme haigused

Samuti võib vedelam väljaheide olla märk kõhunäärme väärtalitlusest. Sel juhul tuleks kindlasti arstiga nõu pidada.

  1. Kiudainete puudus

Väljaheide, mis näeb välja nagu õhukesed ribad, näitab, et käärsool ei tööta korralikult.

Sel juhul peate toidule lisama rohkem rohelisi lehtköögivilju ja kiudaineid. Kui see ei aita, on soovituslik pöörduda arsti poole. 

Kõva, tahke väljaheide, kalduvus kõhukinnisusele

See sümptom võib tähendada, et kehas on liiga vähe vett ja kiudaineid, mis põhjustavad kõhukinnisust. Kõhukinnisuse korral on vaja tarbida piisavalt mitte magusat vedelikku (ca 20–30 ml/kg kehakaalu kohta) või vajadusel muuta dieeti, sealhulgas rikastada seda kiudainete ja köögiviljadega.

Samuti tuleks pöörata tähelepanu, et tarbiksite piisavalt tervislikke rasvu (nii loomseid, nagu või, pekk, rasvane kala, taimsed õlid nagu oliivõli), kuna rasv stimuleerib sapi eritust ja sapp omakorda stimuleerib sooletegevust. 

Teine levinud kõhukinnisuse põhjus on istuv eluviis. Regulaarne liikumine aitab tekitada vajalikku liikumist ka seedesüsteemis ja ainevahetuses.

Kõhukinnisus võib põhjustada ka ebameeldivat täiskõhutunnet kõhus, puhitust ja valu. Aga samuti ka probleeme nahaga (akne, lööve, sh allergiline), halba hingeõhku, kroonilist väsimust või üldist nõrkust.

Sage ja krooniline kõhukinnisus põhjustab ka hemorroide ning suurendab soolestiku limaskesta kahjustuste, pärakulõhede ja vähi riski.

Arst võib soovitada kõhukinnisuse leevendamiseks soolestikku stimuleeriva toimega ravimeid või toidulisandeid, otsida võimalusi kroonilise stressi maandamiseks psühholoogi külastamise näol, külastada massaaži või nõelravi seanssi või alustada mediteerimisega, et stimuleerida parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust, mis vastutab samuti normaalse seedimise ja sh soolestiku peristaltika eest.

Rasvane väljaheide

WC-poti külge kleepuv rasvane, sageli paks väljaheide võib olla kõhunäärme, maksa-, sapiteede haiguse, haavandilise koliidi või Crohni tõve tunnuseks. Harva võib see olla ka jämesoolevähi sümptom. Selle sümptomi olemasolul soovitan pöörduda perearsti poole, kes võib vajadusel suunata teid gastroenteroloogi juurde. 

Väljaheide „ujub“ ja ei vaju alla

Kui väljaheide ujub potis ja ei vaju alla, on suure tõenäosusega tegemist seedetrakti ägeda või kroonilise infektsiooniga, põletikuga või imendumishäirega, aga samuti nn düsbioosiga, kus heade ja halbade bakterite tasakaal on häiritud. Sageli sellise väljaheitega kaasnevad gaasid ja puhitus. Võib aidata kiudainerikas ja suhkruvaene toitumine, probiootikumid. 

Roe, mis näeb välja nagu pliiats

Seda sümptomit ei tohiks alahinnata. Pliiatsikujuline väljaheide võib olla kolorektaalse vähi sümptomiks – selle puhul kasvav kasvaja blokeerib soole valendiku. Selline väljaheide võib tekkida ka siis, kui soolestikus tekivad polüübid, mis blokeerivad soole valendikku ja häirivad väljaheite masside õiget moodustumist ja nende liikumist.

Sellises olukorras on vaja kiiresti teostada koloskoopiat – seedetrakti alumise osa endoskoopilist uuringut. Uuringu käigus hindab arst soolestiku seisundit ja saab eemaldada sealt leitud polüüpe

Roe on eriti ebameeldiva lõhnaga

Väljaheide on niigi ebameeldiva lõhnaga, kuid kui see muutub väga vastikuks ja talumatuks – on see kindlasti põhjus oma seedimisele tähelepanu pöörata. Põhjuseks võib olla soolepõletik, sh soolenakkused, aga ka näiteks kõhukinnisus, kuna toit, mis on olnud kõhus pikka aega, hakkab roiskuma. Tekivad gaasid, milles domineerivad metaan, väävel, süsinikdioksiid, lämmastik ja vesinik. 

Väljaheite ebaloomuliku lõhna põhjuseks võib olla ka mitmete haiguste põhjustatud seedehäire: näiteks tsöliaakia, tsüstiline fibroos, krooniline kõhunäärmepõletik (pankreatiit) ja Crohni tõbi.

Mida tähendab väljaheite värv?

Valge või hallikas väljaheide

Võib viidata maksafunktsiooni häirele, st liiga vähesele sapi tootmisele. Selline olukord vajab kiiremas korras arsti konsultatsiooni. 

Hele väljaheide

Hele kaka tekib inimestel, kes ei seedi normaalselt rasvast toitu, eriti loomset rasva.

See võib ka olla signaal, et kehas puuduvad polüküllastumata rasvhapped, seega mõnikord võib aidata soovitus süüa rohkem oomega-3 rasvhappeid sisaldavaid toite.

Must väljaheide

Võib tekkida raua, kodeiini või antidepressantide võtmise tagajärjel. Kuid enamikul juhtudel on põhjuseks ikkagi veri väljaheites. Must väljaheide selgete verejälgedega (helepunane) näitab seedetrakti verejooksu. Isegi väike seedetrakti verejooks võib olla tervisele ohtlik. See võib põhjustada aneemiat, mis mõjutab kogu keha talitlust. See on otsene näidustus gastroenteroloogi või proktoloogi konsultatsiooniks.

Verine väljaheide

Värske vere jäljed väljaheites võib olla hemorroidide põhjustatud verejooksu tagajärg, seda sageli esineb kõhukinnisusega inimestel. Kui näete verd väljaheites – oleks alati mõistlik oma perearstiga konsulteerida. 

Kollane väljaheide

Seda esineb inimestel, kes eelistavad rasvaseid toite, ja neil, kellel on häiritud imendumine soolestikus. Kui pärast dieedi muutmist väljaheite värvus ei normaliseeru, on vaja konsulteerida arstiga, kes kontrollib, kas tegemist võib olla näiteks kroonilise soolepõletikuga ja ainete imendumishäirega.

📱 Lae alla Elsavie kõhutervise äpp 

Gut Health Tracking and Insights mobiilirakendus on tasuta saadaval nii Androidi kui ka Apple’i keskkondades:

Google Play

Apple App Store

Categories
Eesti

Stress ja kõhuprobleemid – kuidas need seotud on?

Reading Time: 2 minutes

Sa võid süüa suurtes kogustes juurvilju ja teha regulaarselt trenni, kuid ei pruugi näha soovitud tulemusi, kui oled pidevalt ärevil või stressis.

Stress mõjutab otseselt sinu seedimist ja kui seedimises on probleeme, on tasakaalust väljas kogu sinu keha.

Miks on oluline seedimist korras hoida?

Kui seedimine on regulaarne ja muretu, siis tõenäoliselt on tasakaalus ka sinu kõhubakterite kooslus ehk mikrobioom.

Nimelt elab sinu organismis baktereid peaaegu sama palju kui on su keha enda rakke. Kõige rohkem elab neid sinu seedetraktis, täpsemalt jämesoole lõpuosas.

Inimese seedetrakt

Need bakterid on tihedalt seotud sinu tervisega ning tänaseks on leitud väga palju seoseid, mille kaudu soolebakterid mõjutavad kogu sinu organismi toimimist.

Kui su seedimine ei ole regulaarne ning kõhu mikrobioom on tasakaalust väljas, siis see:

  • nõrgestab immuunsüsteemi;
  • takistab toitainete omandamist;
  • ei toeta veresuhkru reguleerimist;
  • tekitab energiapuudust.

Kuidas stress seedimist mõjutab?

Mäletad seda tunnet, kui sul tekkisid armudes kõhus „liblikad“? Või mõne äreva olukorra tõttu (nt enne esinemist) hakkas sul kõhus „keerama“?

See kõik juhtus seetõttu, et sinu aju ja soolestik on omavahel tugevalt seotud.

Sinu soolestik on emotsioonide (nt viha, ärevuse, kurbuse, elevuse jne) suhtes tundlik. Eriti suurt mõju avaldavad emotsioonid seedimisele ja seda eriti siis, kui oled pikemat aega stressis.

Mis siis täpsemalt juhtub?

Aju aktiveerib stressis olles võitle-põgene-kangestu režiimi ehk et aju valmistab su keha ette ohuolukorraga toimetulekuks. See tähendab, et kõik süsteemid, mida ellujäämiseks vaja ei ole pannakse pausile, sealhulgas seedimine.

Kuna seedeprotsess (sh jääkide väljutamine) on pausil ning kõht ei käi korralikult läbi, siis võib see omakorda tekitada valulikke gaase, puhitust, iiveldust jne.

Tõsisematel juhtudel võib tugev stress aeglustada vere- ning hapnikuvoolu kõhupiirkonda, mis võib viia tasakaalust välja sinu kõhu mikrobioomi ja tekitada põletikku.

See protsess toimib ka teistpidi.

Vähene stressitase alandab kõhu põletikulist seisukorda ja toetab seedetrakti toimimist, kuna lõõgastunud olekus saab su keha keskenduda toidu seedimisele ja toitainete omastamisele.

Kas kõhutervise olukord mõjutab ka stressitaset?

Viimaste aastate jooksul on tehtud palju uurimustöid, mis kinnitavad aju ja soolestiku omavahelist suhtlust ning need näitavad selgelt, et nii lühi- kui pikaajaline stress mõjutavad sinu kõhubakterite tasakaalu.

Stress loob olukorra, kus on rohkem neid baktereid, mis tervist ei toeta. See omakorda võib viia ärevuse ning depressioonini.

Kuidas täpsemalt? 

Teadlased on leidnud, et 90% õnnehormoonist serotoniinist sünteesitakse soolestikus (mitte ajus, nagu võiks esmapilgul arvata).

Nõnda ongi, et kui kõhubakterite kooslus on tasakaalust väljas, ei toimu ka õnnehormooni sünteesimist sellisel määral, mis stabiilset vaimset tervist toetaks.

Ehk kõhutervise eest hoolitsemine toetab tõepoolest sinu vaimset tervist!

Lihtsad nipid stressist tulenevate kõhuprobleemide vähendamiseks

☝️ NIPP NR 1

Enne söömist tee kolm rahulikku ja sügavat hingetõmmet ning proovi kogu söömise vältel keskenduda ainult toidule – maitsele, tekstuurile ja lõhnale. 

Vajadusel tee ka söömise vahepeal sügavamaid hingamisi. Nii annad sa kehale rahustava signaali ja keha saab keskenduda seedimisele.

✌️ NIPP NR 2

Selleks, et keha saaks toota rohkem õnnehormoone ja kergemini jääke väljutada, hakka oma menüüsse lisama erinevaid taimi.

Miks?

Sest ainult taimedes leidub kiudaineid, millest toituvad sinu head kõhubakterid. Kui nemad on toidetud ning rõõmsad, saavad nad ka sinu heaolu eest hoolitseda.

Söö külluses järgnevat:

  • täisteravilju (kaer, oder, rukis);
  • kaunvilju (oad, kikerherned, läätsed);
  • juurvilju (kõige kiudainerikkamad on nt avokaado, kapsalised, porgand, sibul);
  • puuvilju (enim kiudaineid sisaldavad nt õunad);
  • marju;
  • pähkleid;
  • seemneid;
  • ürte (nt petersell, till).

Oma toitumisharjumuste muutmine tundub keerukas?

👉 Klõpsa sellel lingil ja loe siit edasi, kuidas on kõige lihtsam alustada senisest paremate toitumisvalikute tegemist.

Categories
Eesti

Proovi uut Elsavie kõhutervise äppi!

Reading Time: < 1 minute

Põnevusega teatame, et mikrobioomi testi, kiudainesegude ja probiootikumide kõrvale on lisandunud digitaalne toode:

 👉 ingliskeelne tasuta kõhutervise jälgimise rakendus Gut Health Tracking and Insights

Meie äppi on juba proovinud ja oma tagasiside andnud ka mõned oma ala spetsialistid:

👨‍⚕ Perearst Dr Sergey Saadi:

Mobiiliäpp Elsavie Gut Health Tracking and Insights aitab luua head harjumust, et jälgida, kas väljaheide vastab teie ja arsti ootustele ning märgata piisava koguse vedeliku ja kiudainete tarbimist.

🥑 Toitumisspetsialist Liisbeth Oruste:

Elsavie äpp aitab kerge vaevaga jälgida enda igapäevast vee tarbimist, väljaheiteid ning kõhutunnet. Äpp on lihtsasti kasutatav ning tuletab päeva jooksul ise olulisemat meelde. Ajapikku koguneb väärt ülevaade seedimise regulaarsusest ning ka seostest vee tarbimise ning väljaheite vahel.

Mida sa rakenduses teha saad?

Rakenduse esimeses versioonis saad igapäevaselt üles märkida:

  • oma seedimise näitajaid;
  • väljaheite tüüpi 💩;
  • joodud vee kogust.

Lisaks toetavad sind kasulikud artiklid, mis aitavad paremini mõista keha toimimist.

Mis kasu sa sellest kõigest saad?

Üles märgitud andmed ja nende pealt nähtavaks muutuvad mustrid aitavad sul märgata ning mõista, kas sinu toitumise ja tervisega on kõik korras või vajab mõni valdkond sekkumist.

Pannes tähele muutusi oma seedimises ja väljaheites, saad ennetada tõsisemate tervisehädade tekkimist ning elada kerguse ja heaolutundega.

📱 Lae alla Elsavie kõhutervise äpp 

Gut Health Tracking and Insights mobiilirakendus on tasuta saadaval nii Androidi kui ka Apple’i keskkondades:

Google Play

Apple App Store