Suhkruasendajad ning erinevad kunstlikud magustajad on üha enam kogumas populaarsust ning raske on leida inimest, kes neid oma toiduvalikutes või menüüs kasutanud poleks. Pealtnäha kahjutud, null kaloraažiga, imevahendid on eriti populaarsed just kaalulangetajate ning trenniga tegelevate inimeste ringkondades, sest väga paljude suurimaks südamesooviks on süüa kõike mida hing ihaldab, samal ajal kaalus juurde võtmata.
Nagu ikka, kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis üldjuhul ta ei olegi tõsi. Vaatleme siinkohal täpsemalt kunstlike magusainete mõju meie mikrobioomile, soole seinale ning erinevatele teistele tervist puudutavatele nüanssidele.
Kunstlike magusainete mõju meie mikrobioomile
Läbi erinevate katsete on teadlased jõudnud tulemusele, et kunstlikud magustajad kahjustavad soole mikrobioomi ja on erinevate soolehaiguste põhjustajaks. Põletikulise soolehaiguse (IBD), Crohni tõve ja haavandilise jämesoolepõletiku üheks tekkepõhjuseks võib olla kunstlike magusainete tarbimine, nimelt kahjustavad need sooleseina limakihti.
Täpsemalt on uuritud just sukraloosi (Splenda) mõju soole seinale. Sukraloos on 600 korda magusam kui suhkur. On näidatud, et sukraloos pärsib kasulike kõhubakterite kasvu, muutes seeläbi bakterite kooslust kõhus ning viies lõpuks sooleseina kahjustusteni. Lisaks viib bakteri koosluse muutmine erinevate seedehäireteni, nagu kõhugaasid, puhitus ja põletik.
Sooleseina kahjustuse üheks raskeimaks vormiks on sooleseina haavand. Erinevad teadusuuringud on näidanud aspartaami, sukraloosi ja sahhariini patogeenset mõju kaht tüüpi soolebakteritele- Escherichia coli ja Enterococcus faecalis. Kui eelnevad uuringud on näidanud lihtsalt mõju bakterikooslustele, siis nüüd jõuti tulemusteni, kus nähti bakterite patogeenseks muutumist. Nimelt need patogeensed bakterid seonduvad ja Caco-2 rakkudele, mis on soolestiku epiteelseina rakud. Kui E. faecalis läbib sooleseina ja satub vereringesse, siis võib ta koguneda lümfisõlmedesse, maksa ja põrna, põhjustades hulgaliselt põletikke või lausa veremürgitust.
Lisaks põhjustavad need kunslikud magustajad ka biofilmi (mikroobide kogumi) teket. Bakterid, kes elavad ja moodustavad biofilmi on vähem tundlikud bakterivastasele ravile (üheskoos ollakse tugevamad) ja nad eraldavad suurema tõenäosusega rohkem mürke ja virulentseid faktoreid, mis omakorda saavad põhjustada erinevaid haiguseid.
Katsed loomadega
On tehtud erinevaid katseid hiirtega, kus ühele grupile hiirtele joodeti suhkrut (sahharoos või glükoos) sisaldavad vett ning teisele grupile kunstlikku magusainet (sahhariin, aspartaam, sukraloos) sisaldavat vett. Tulemused olid väga üllatavad- kunstliku magusainet tarbinud hiirtel tekkis glükoosi talumatus, kuid tavalist lauasuhkrut tarbinud hiirtel seda ei tekkinud. See katse on eriti huvitav just seetõttu, et teadlased kasutasid kolme erinevat sorti kunstlikku magustajat ja kõigi nende kolme puhul tekkis glükoosi talumatus.
Me ei suuda kunstlikke magustajad seedida ja lagundada samamoodi nagu tavalist suhkrut. See tähendab seda, et kunstlikud magustajad läbivad meie soolt lagunemata kujul. Kui nad puutuvad kokku bakteritega, avaldavad nad seetõttu neile ka erinevat mõju. Uuringud on näidanud, et kunstlikud magustajad suurendavad bakterite hulka Bacteroidese perekonnas ning vähendavad hulka Clostridiales’i perekonnas, mis ongi seotud glükoositalumatuse tekkimisega. Seda bakterihulka muutvat effekti on nähtud loomkatsetes kõikide kunstlike magustajatega, olenemata sellest kas katsealused olid alakaalulised või ülekaalulised, isased või emased, kas nad olid tavadieedil või rasvarikkal dieedil. On näidatud, et kunstlikud magustajad võivad mõjutada kõhus kuni 40 erinevat bakteritüve.
Mis on glükoosi talumatust?
Glükoositalumatus tekib siis, kui meie keha muutub insuliini suhtes resistentseks. Insulin on hormoon, mis annab rakkudele signaali, et nad peaksid hakkama verre vabanenud glükoosi tarbima. Insuliini resistentsuse korral keha neid signaale ei saa, ning üleliigne glükoos jääb verre ringlema. Selle tulemusel kujuneb lõpuks välja 2. tüüpi diabeet.
Magusaisu süvenemine
Kas suhkru vältimine ning aseainena kunstlike magustajate vältimine aitab tegelikkuses meil magusaisu ja suhkrutarbimist vältida? Vastus on ei.
Suhkruasendajad on sadu kordi magusamad, kui päris suhkur ning väga lihtne on neid koguseid märkamatult suurendada ja tarbida oma toite üha järjest magusamalt. See viib aga süvenenud magusavajaduseni, kus me lihtsalt toidame oma suhkrusõltuvust.
Magusainete seos vähi tekkega
Sarnaselt teiste sagedasti tarbitavate toitudega, on ka suhkruasendajate puhul räägitud palju seosest vähi tekkega.
- Sahhariini puhul on põievähi teket näidatud loomkatsetes, aga inimeste epidemioloogilised uuringud on välistanud põievähi seose sahhariiniga.
- Teaduslikes uuringutes on tõestatud, et aspartaam ei tekita vähki. Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni juures olev lisaainete ekspertkomitee (JECFA) avaldasid teineteisest sõltumatud hinnangud aspartaami tervisemõjude kohta. Aspartaam, kui aine, võib olla vähki tekitav suurtes kogustes, ent ohtu tavatarbijatele pole, sest praegused hinnangulised tarbimiskogused on väikesed. Täpsemalt saad selle kohta lugeda siit.
- Sukraloos (Splenda) mõju seostele on tehtud rohkem, kui 110 ohutusuuringut ning sukraloosi ning vähi tekke vahel ei ole kinnitatud seoseid.
- Rottidel tehtud uuringud on näidanud, et tsüklamaat suurendab põievähi tekkeohtu. Aastal 1969. keelustas USA toidu- ja ravimiamet selle kasutamise. Sellele järgnenud uuringute põhjal siiski otsustati, et tsüklamaadil ei ole vähitekkelisi omadusi.
Kokkuvõttes, magusaasendajate ning vähi tekke vahel ei ole inimestel leitud seoseid ning esialgu loomkatsetes tehtud seosed on suudetud hilisemate uuringute käigus ümber lükata.
Südamehaiguste tekke seosed suhkruasendajatega
Erinevatest uuringutest on selgunud, et neil, kes tarbivad suhkruasendajaga jooke sagedamini, on suurem võimalus südamerabanduse tekkeks. Nimelt, 1993. a alustati uuringut, mille järeluuringud kestsid 12 aastat. Selles osales ühtekokku 81714 naist. Enamik neist (64%) ei tarbinud suhkruasendajaga jooke (mitte kunagi või vähem kui üks portsjon nädalas). Osalejatest 5.1% naisi tarbis rohkem kui 2 portsjonit päevas. Läbi kõigi nende aastate sai statistiliselt välja lugeda, et neil, kes tarbisid suuremas koguses magusainetega jooke, oli suurem tõenäosus saada südamerabandus, insult, isheemiline insult. Naistel, kelle suguvõsas ei olnud esinenud südamehaiguseid või diabeeti, tulid uuringust välja täpselt samad tulemused.
Muidugi vajavad sellised uuringud kordamist ning lisauuringuid, et tõmmata 100% kindlusega seoseid, kuid mehhanismid erinevate tervisehädade ning suhkrulisandite tarbimise vahel väidavad kindlalt, et suhkruasendajad ei aita kaalu langetada ning viivad enamjaolt hoopis suhkru ületarbimiseni ning see võib kulmineeruda 2-tüüpi diabeediks. Lisaks kahjustavad magusained meie seedimist ja mikrobioomi ning see võib omakorda lükata käima erinevad põletikulised protsessid, mille koormusega peab meie süda hakkama saama.