Month: June 2022

Reading Time: 3 minutes

Liisa Aavik on aktiivne naine, tegeleb ettevõtluse ja spordiga ning peab oluliseks rohelist mõtteviisi. Oma blogis Suletudring.ee tutvustab ta jäätmeteta eluviisi ning aitab ettevõtetel luua käitumisteadustele tuginedes inimeste häid (rohe)valikuid toetavaid müksusid. Ta on hariduselt psühholoog ning teeb oma tervisega seotud otsuseid teaduspõhistele allikatele toetudes.

Miks on tervis sinu elus nii olulisel kohal?

Olen enda jaoks selle mõtestanud nii, et kuna ma olen ettevõtja ja pean ise saavutama endale seotud eesmärke, siis pean ka vaatama, kuidas ma ennast kohtlen. Olen lugenud erinevatest uuringutest, et õige toitumine aitab nii palju kaasa sellele, kui suurt vaimset panust sa anda suudad. 

Seega olen jõudnud järeldusele, et kui tahad maailma parandada ja midagi suurt korda saata, tuleb esmalt enda eest hoolt kanda, et seda teha jõuaks.

Oled proovinud täielikult pakendivaba elu ning pühendud rohelisemale mõtteviisile. Kuidas tervislik toitumine ja roheline mõtteviis kokku sobivad?

Keskkonnahoid ja õige toitumine käivad väga hästi üksteisega kokku. Tervisliku toitumise aluseks on kohalik, värske ja eelkõige taimne toit, mida saab suures osas edukalt osta nii poest kui ka turult täiesti pakendivabalt. Õige toitumise juures ei tohiks toitu üle tarbida ega ära visata, seega need valdkonnad pigem käivad suures jaos kokku.

Eestis võiks jagada inimestele rohkem infot oma kohalike saaduste hooajalisuse kohta. Näiteks, millal võiks metsast korjata kuusevõrseid või millal saavad valmis teatud marjad ja muud viljad. Hea oleks, kui seda saaks vaadata näiteks spetsiaalsest kalendrist. Tean, et mujal maailmas on selliseid kalendreid tehtud. Siis suureneks inimeste teadlikkus kohalikust toorainest veelgi enam.

Kas oled alati olnud tervislike eluviisidega?

Jah, minu kodus on laual alati olnud tervislik toit, palju köögivilju ja puuvilju. Väiksest peale käisin trennis, perega jalutamas ning  mängisin kodu juures asuvas metsas.

Iseseisvasse ellu jõudes tulid ka sügavamad teadmised, kui palju uni toitumine ja füüsiline aktiivsus mõjutavad näiteks õppimisvõimet. Õppisin ülikoolis psühholoogiks ning lugesin palju teaduslikke artikleid. Sealt tuli ka oskus allikaid kriitiliselt hinnata ja läbi filtri erinevaid väiteid näiteks tervislike eluviiside kohta lugeda.

Millised on täna sinu terviseharjumused?

Ma ei suuda seda küll päris iga päev, aga minu ideaalne päev on selline, et hommikul ärgates ma mediteerin, korra päevas teen joogat, käin jooksmas või ronimas ning olen piisavalt aktiivne oma olmetegevustes, et saaksin sellega vähemalt 10 000 sammu täis.

Jälgin hooti ka oma toitumist ning panen kirja, mida söön. Hiljuti jooksuürituseks treenimine ja sellel osalemine aitas jälgida, et saaksin tagasi 500-1500 kulutatud kilokalorit.Tunde järgi oleks siin söömise hindamine olnud keeruline.

Pean ka oma und väga oluliseks. Mul on isegi taimer seadistatud, mis mulle teada annab, kui õhtul on aeg ekraanid ära panna ja pimendavad kardinad ette tõmmata. Lähen magama ja ärkan sama ajal, kasutan pimendavaid kardinaid ja vahel ka silmamaski. Jälgin oma une kvaliteeti ja selle mõjutajaid Oura sõrmuse abil.

Miks hakkasid tarbima Elsavie kiudainesegu?

Minu sõbranna soovitas mul Elsaviega tutvuda, kuna oli ise sellest väga vaimustunud. Olen muidu olnud toidulisandite suhtes üsna skeptiline, paljud lubavad igasuguseid “abrakadabra” tulemusi, aga tegelikult ei tööta.

Elsavie juures meeldis mulle selle teaduspõhisus ja seos TFTAK teaduskeskusega. See, et tegemist on Eesti ettevõttega, mida saan usaldada ja vajadusel infot kohe juurde küsida, tekitas usaldusväärsust.

Ma ei tarbi kiudainesegu päris regulaarselt, aga kindlasti võtan punase Calm Your Rumbly Tummy kaasa igale oma reisile. Kuna reisidel ikka söön erinevat toitu, millega kõht ei ole harjunud või kui seedimine muutub näiteks enne jooksuvõistlusi stressiolukorras kehvemaks, siis kiudainesegu teeb mu enesetunde palju paremaks. Tavalisel päeval lisan seda hommikupudrule või segan lihtsalt vee sisse.

Oled teinud ka Elsavie mikrobioomi testi, mida sealt teada said?

Kuna püüan elada võimalikult pakendivabalt, söön palju köögi- ja puuvilju ning vähe pakendatud toite, siis tahtsin teada, kas minu toitumine on piisavalt õige minu keha jaoks või jätan ennast millestki olulisest ilma.

Suures plaanis sain teada, et see eluviis on olnud hea, aga võiksin suurendada hapendatud toitude osakaalu oma menüüs. Seega kuuluvad nüüd minu toitumise juurde näiteks hapupiim ja keefir, mida tihti ilma pakendita osta ei saa. Aga olen jõudnud järeldusele, et oma tervise arvelt ei ole mõtet kompromisse teha, isegi keskkonnahoiu nimel.

Seedimine on selline teema, millest ei räägita, aga peaaegu kõigil on sellega aeg-ajalt muresid. Mikrobioomi test on väga hea viis teada saada, milliseid toite võiks rohkem süüa ja milliseid vähem, et oma enesetunnet parandada. Samuti tasub testi teha, kui oled oma toitumist muutnud ning sooviksid teada saada, kas see toitumine ikka sobib sulle.

Liisa Aaviku tegemiste kohta loe rohkem siit: Suletudring.ee blog

💌 Liitu ka Elsavie uudiskirjaga, et saada igal nädalal kasulikku infot oma tervise heaks.

Reading Time: 3 minutes

Probiootikumidel on nii toidus kui ka toidulisandites tõendatult palju kasulikke mõjusid – need aitavad kaasa immuunsüsteemi töökorras hoidmisele, korrapärasele seedimisele, aga ka näiteks allergiate, põletike või autoimmuunhaiguste leevendamisele.

Kuidas ikkagi probiootikumid toidus tekivad ning miks probiootilisi toite või probiootikume võiks igapäevaselt tarvitada? Toitumisterapeut Katri Merisalu annab vastuseid.

Hapendamine ei ole marineerimine!

Inimesed on läbi aegade toidu säilitamisel leidlikud olnud. Hapendamine on väga vana viis, kuidas elusate bakterite abil toitu üle talve säilitada.

Hapendamise käigus tekivad toidus bakterid, mis neid säilitavad ning samas on neil ka sinu soolestikule probiootiline mõju.

Hapendamine ei ole aga marineerimine! Marineerimisel kasutatakse peamiselt äädikat, mille eesmärk on toidu säilitamiseks kõik elusad bakterid hävitada. Toit küll säilib, kuid sellel ei ole probiootilisi kasulikke omadusi.

Miks on probiootikumid toidus kasulikud?

Hapendatud toidud on head abimehed kehast mürkide väljaviimisel, ennetades nõnda kasvajate tekkimise riski. On ka avastatud, et hapendatud toitudest on kasu isegi laktoositalumatuse, põletiku, akne ja mõnede nahahaiguste leevendamisel.

Samuti on täheldatud, et hapendatud toidud pärsivad mitmeid autoimmuunhaigusi ja pärmseene üleliigset vohamist.

Suviti, kui on grilliaeg ning süüakse rohkesti rasvast ja raskesti seeditavat toitu, aitavad hapendatud toitudes elavad bakterid kõhus seda kõike paremini seedida ja tänu sellele taastada kiiremini kerge enesetunde.

Kui palju peaks hapendatud toite sööma?

Hapendatud toitude söömisel on oluline regulaarsus, sest head bakterid ei jää sinu soolestikku püsivalt elama, kuid juba see, et nad läbivad seedeelundkonda igapäevaselt, aitab ülal mainitud kasud kätte saada.

Soovitame süüa vähemalt 1 supilusikatäie, või veel parem 3–4 supilusikatäit hapendatud toitu päevas, et kasulikke baktereid kogu aeg oma kõhus hoida.

Alternatiiviks on teha probiootikumide kuure ehk võtta elusaid piimhappebaktereid juurde toidulisandina.

Elsavie kvaliteetsed probiootikumid Probiom ja Probiom+ on valitud lisaks muudele kasulikele omadustele just seedimist toetama.

Mida hapendada, et probiootikumid toidus tekiksid?

Probiootikumid tekivad igas hapendatud toidus ja hapendada võib proovida pea kõike.

Põnevaid ja ilusaid hoidiseid saab hapendades: kapsaid, rediseid, porgandeid, pastinaaki, juursellerit, küüslauku, peterselli, tilli, paprikaid, kadakamarju, sinepiseemneid, ingverit, peeti, kurki, suvikõrvitsat, musta sõstra lehti, mädarõigast, tšillipipart, sparglit jms.

Pane vaid omale meeldivad annid purki, maitsesta meelepäraselt ning katseta erinevate hoidistega.

Tee ise oma probiootikumid ehk kuidas hapendada köögivilju (juhend)

(Toitumisterapeut Katri Merisalu retsept; ilmunud ajakirjas Toit ja Trend)

1. Puhasta klaaspurk keeva veega. NB! Ära kasuta pesuvahendit ja ka käed pese ilma seebita, sest pesuvahendi jäägid takistavad piimhappebakterite kasvamist.

Seejärel pese ja tükelda köögiviljad.

• Mida väiksemad tükid, seda kiiremini toimub käärimise protsess.
• Eri köögiviljade segud hapnevad kiiremini kui ainult üht sorti köögiviljaga purgid.

2. Kasuta naturaalset jämedat meresoola. Sool on oluline koostisosa hapendamisel, sest kaitseb köögivilju hallituse ja riknemist põhjustavate bakterite eest seni, kuni on tekkinud piisavalt piimhappebaktereid.

3. Keeda iga purgi kohta 1,5 liitrit soolvett ja lase sel jahtuda. Üldine reegel soolvee valmistamiseks on 10–15 g soola 1 kg köögiviljade või 1 sl soola 1 liitri vee kohta.

4. Lao köögiviljad tihedalt purki nii, et jääks võimalikult vähe õhuruumi. Vala peale käesoe soolvesi ja jälgi, et kõik köögiviljad oleksid veega kaetud.

Hea on jätta purgi ülemisest äärest 5–8 cm vaba ruumi, et hapnemisel tekkiv vedelik üle ääre ei tõuseks.

5. Oluline on, et köögiviljad oleksid üleni soolvee sees. Selleks aseta kõige peale puhas väike taldrik ja kivi või muu raskus ning kata purk puhta köögirätikuga, mis kaitseb anuma sisu tolmu ja muu õhus lendleva eest.

6. Järgnevatel päevadel kontrolli, kas juurviljad on ikka soolveega kaetud. Vajadusel suru neid allapoole.

Juhul, kui lahuse pinnale tekib vaht, eemalda see puhta lusikaga.

7. Lase purgil toatemperatuuril (18–20 kraadi) seista kuni hapnemisprotsess on käivitunud. 2–3 päevaga peaks see käimas olema.

Kolmandal päeval on hea maitsta. Kui maitse on meeltmööda hapukas ja soovid krõmpsu ampsu kohe nautida, siis nüüd ongi selleks õige aeg. Kui kõike kohe ära ei söö, sulge purk kõvasti kaanega ja aseta külmkappi või keldrisse, see aeglustab edasist hapnemisprotsessi.

NB!

• Kui soovid hapendatud köögivilju talveks säilitada, jäta purk jahedasse ja ära ava seda enne hapnemise lõppemist. Hapnemise protsess lõpeb 4–6 nädala jooksul.
  
• Ära võta köögivilju purgist näppude või mustade söögiriistadega, nii võivad sinna sattuda mikroobid, mis takistavad protsessi.
  
• Hapendatud köögivilju söö kuumtöötlemata, muidu kaovad nende head omadused.
  
  

💌 Liitu ka Elsavie uudiskirjaga, et saada igal nädalal kasulikku infot oma tervise heaks.

Reading Time: 3 minutes

Antibiootikumid ja probiootikumid on nagu ühe mündi kaks külge.

Antibiootikumide ülesandeks on baktereid tappa, aga probiootikumide omaks kehasse hoopis kasulikke baktereid juurde tuua.

Kuidas on kõige õigem antibiootikumide kuuri ajal probiootikume võtta, et oma kõhuelustikku toetada? Ja kas täiskasvanute ning laste puhul on erisusi?

Sellest kõigest lähemalt räägimegi.

Mis on antibiootikumid?

Antibiootikumid on tänuväärt ravimid, mis on päästnud lugematul hulgal elusid. Nende ülesandeks on tappa bakterid, mis kehas põletikku ja muud kahju tekitavad.

Tihtipeale kirjutatakse haiguste raviks välja laia spektriga antibiootikume, mis haigust tekitavate bakterite kõrval tapavad ära ka sinu soolestikule kasulikud liigid.

Laia spektriga antibiootikum on nagu tuumapomm, mis valimatult platsi puhtaks lööb. Seepärast võivad sind ravikuuri ajal kimbutada ka seedevaevused.

Mis on probiootikumid?

Probiootikumid on kasulikud piimhappebakterid, mis aitavad toetada sinu immuunsüsteemi, takistades kahjulike bakterite kasvu ja tasakaalustades mikrobioomi. 

Lisaks aitavad probiootikumid kaasa paremale seedimisele ning võivad leevendada kõhuprobleeme nagu kõhulahtisus.

Mis juhtub, kui antibiootikume ja probiootikume koos võtta?

Varem soovitati antibiootikumikuuri ajal probiootikume juurde võtta, et häid baktereid kehas toetada. Tänapäeval täiskasvanudel seda enam teha ei soovitata.

Miks?

Kuna enamike antibiootikumide ülesandeks on valimatult hävitada kõik bakterid, siis sellises olukorras jäävad probiootikumid võitluses alla.

Seetõttu on antibiootikumikuuri ajal probiootikumide võtmine pigem raha ja kasulike bakterite raiskamine.

Kuidas antibiootikume ja probiootikume õigesti võtta?

Nüüd soovitatakse täiskasvanutel arsti poolt välja kirjutatud antibiootikumikuur lõpuni teha ning alles pärast seda alustada probiootikumide kuuri.

Nõnda saab antibiootikum oma töö ära teha ja haigustekitajad seljatada, misjärel on sul võimalik asuda oma soolestikku nii probiootikumide kui ka õige toiduga toetama asuda.

Mida me „õige toidu“ all silmas peame?

Hapendatud toite, kus leidub loomulikult palju piimhappebaktereid.

Hapendatud köögiviljad nagu näiteks värske hapukapsas, hapukurk (just hapendatud, mitte äädikas marineeritud), kimchi või hapendatud piimatooted (keefir, hapupiim, maitsestamata jogurt) võivad samuti aidata kasulikke baktereid organismis toetada.

Kuidas lapsed antibiootikume ja probiootikume võtma peaksid?

Laste puhul kehtivad mõned erisused. Lastel soovitatakse probiootikume võtta ka antibiootikumikuuri ajal, sest nende organism on alles arenemisjärgus ja nõrgem ning vajab kogu lisajõudu, mis talle anda saab. 

Arvestada tuleb, et antibiootikumide ja probiootikumide võtmise vahele peaks jääma maksimaalselt pikk aeg, et antibiootikumide laastav mõju oleks kõige väiksem. 

Näide:

• kui arst on kirjutanud, et antibiootikumi tuleb võtta üks kord päevas, siis probiootikume võiks võtta 12 tundi pärast antibiootikumi;
  
• kui antibiootikumi tuleb võtta kaks korda päevas, siis probiootikumi 6 tundi pärast antibiootikumi.

Kuidas probiootikume valida?

Probiootikumid saavad aidata sinu tervist parandada vaid juhul, kui neid on organismis piisavas koguses.

Samuti ei ole kõik probiootikumid omavahel võrdsed, mistõttu soovitame probiootikume valides leida pakendilt vastused järgnevale:

• kvaliteetsetel probiootikumidel on võimalikult suur elusate piimhappebakterite kogus kogu säilivusaja jooksul. Minimaalne kogus võiks olla vähemalt 1 miljard bakterit;
  
• probiootikumides sisalduvate bakteritüüpide mõju peab olema tõestatud kliiniliste uuringutega;
  
• on oluline, et probiootikumide tootmisel oleks kasutatud tehnoloogiat, mis aitab võimalikult paljudel piimhappebakteritel elusana soolestikku jõuda ka pärast maohappe ja sapi rünnakut;
  
• inimese kehas jäävad paremini ellu ja paljunevad just inimspetsiifilised bakterid, mistõttu võiks vaadata kust probiootikumide bakterid pärinevad.

Miks valida Elsavie probiootikumid?

Elsavie probiootikumid Probiom ja Probiom+ sisaldavad vähemalt 10 miljardit inimspetsiifilist piimhappebakterit, mille mõju on kliiniliste uuringutega tõendatud.

Lisaks on nende tootmisel kasutatud ka spetsiaalset Bio-Support™ tehnoloogiat, mis kindlustab probiootikumide ellujäämise ning tagab sellega ka nende suurema efektiivsuse organismis.

Antibiootikumikuuri ajal võivad tekkida ka erinevad kõhuprobleemid. Elsavie probiootikumid on valitud nii, et need leevendaksid kõhuvaevusi ning toetaksid kasulike bakterite kasvu organismis.

💊 Tutvu Elsavie probiootikumidega sellel lingil klõpsates.

Reading Time: 3 minutes

Puhkus on tore aeg, saab vabamalt võtta ja rutiinist välja tulla, oma akusid laadida ja endale lubada rohkem, kui tavaliselt. Selge on see, et meie keha ja vaim vajab puhkust, aga kuidas puhata nii, et me puhkuse ajal ja ka pärast seda ennast hästi tunneks ning kõhuprobleemid meid ei kimbutaks? 

Valmista ka oma kõht puhkuseks ette

Enne puhkusele minekut tasub lisaks puhkusekoti pakkimisele teha natuke ettevalmistusi ka kõhu heaks. Kas sinu puhkus viib lennuki või autoreisiga sind mõnele kaugele maale, kus toit on kodusest väga erinev, ootab sind ees näiteks hoopis matkaselli menüü või on tulemas suuremad grillipeod? 

Igal juhul tasub kõhuprobleemide ennetamiseks enne puhkust juba oma kõhtu ja immuunsüsteemi võimalikult palju toetada õige ja mitmekülgse toitumisega, et väikesed kõrvalekalded seda rivist välja ei lööks.

Selle jaoks söö rohkem:

• juur- ja köögivilju, 
• täisteravilju, 
• pähkleid-seemneid,
• marju. 

Söö vähem:

• lihatooteid,
• ja piimatooteid.

Samuti:

• joo rohkem vett, 
• hoia end aktiivsena. 

Kuidas toidulisanditega kõhu tervist enne puhkust toetada?

Samuti tuleb kasuks juba kaks nädalat varem ja ka puhkuse ajal võtta kvaliteetseid probiootikume, mis lisavad sinu organismi veelgi rohkem häid baktereid kõhu korras hoidmiseks. Näiteks Elsavie probiootikumid on mõeldud just kõhuprobleemide ennetamiseks ja leevendamiseks:

• Probiom – seedeprobleemide leevendaja
• Probiom+ – sooletervise parandaja ja stressi leevendaja

Probiootikumid aitavad takistada kahjulike bakterite kasvu ning soodustavad kasulike bakterite paljunemist sinu soolestikus. See võib aidata ennetada ja toetada kõhtu puhkuse ajal tekkivate kõhuprobleemide korral, näiteks iivelduse, puhituse, kõhulahtisuse või kõhukinnisuse korral.

Probiootikumidel aitavad kõhus paljuneda prebiootikumid ehk kiudained nagu näiteks inuliin, polüdekstroos või vähelõhustuv tärklis, mis on olemas ka kolmes Elsavie kiudainesegus:

• Feel Good Inside parema seedimise heaks,
• Beauty Inside and Outside seedimise, juuste, naha ja küünte heaks,
• Food, Not Only for Thought aktiivse eluviisiga inimesele. 

Planeeri ka puhkuse ajal oma söögiaegu

Kuigi sina saad puhkuse ajal nautida rutiinist välja tulekut, siis sinu kõhule tegelikult rutiin just meeldib. Ka puhkuse ajal võiksid kõhuprobleemide vältimiseks püüda süüa iga päev regulaarselt samadel aegadel. 

Tihti juhtub aktiivsel puhkusel näiteks lõunasöök vahele jääma, mis kompenseeritakse suurema õhtusöögiga. See on kahjuks kõhule paras karuteene, sest öise puhkamise asemel peab kõht siis hoopis seedimisega tegelema, mis omakorda häirib ka sinu öist und. 

Lõunasöök võiks olla lisaks hommikusöögile päeva olulisim toidukord, mis annab head energiat ülejäänud päevaks. 

Avasta uusi toite ja retsepte

Kui sul on puhkuse ajal hoopis rohkem aega enda ja oma pere heaolule keskenduda, siis äkki leiad hoopis uusi maitsvaid ja kasulikke retsepte, mida valmistada. Samuti võiks reisil olles näiteks uusi ja põnevaid kohalikke vilju avastada, et hoida taimse toidu osakaal menüüs võimalikult kõrge.

Reisil olles tasub ka otsida, kus asub kohalik turg ning erinevatest reisiäppidest restorane, kus pakutakse mitmekülgset toitu. Autoreisil või pikalt lennukis istudes tasub süüa rohkem vedelamaid toite – suppe, smuutisid ja mahlaseid vilju, et kõhukinnisust ennetada. 

Abiks on ka kasulike snäkkide kaasa valmistamine – valmis lõigatud puu- ja juurviljad, pähklid, marjad või võileivad. Siis ei ole vaja haarata esimeste ettejuhtuvate snäkkide järele.

Mida teha, kui toidukord viibib või ei ole piisavalt täisväärtuslik?

Kui sinu hommiku- või lõunasöök millegi tõttu veidi viibib või on näiteks reisil olles väga ühekülgne, siis on heaks lahenduseks juua enne ära üks jook koos kiudaineseguga. Elsavie kiudainesegud on heaks mitmekülgseks toiduks sinu kõhubakteritele, samuti aitavad need hoida veresuhkru taset stabiilsena, et käsi ei haaraks esimese ebatervisliku snäki järele. 

Oluline on aga meeles pidada, et ükski toidulisand ei asenda õiget toidukorda, seega esimesel võimalusel tasub ikkagi üks mõnus hommiku- või lõunasöök ära teha.

Naudi puhkust

Puhkuse ajal ei ole tarvis kategooriliselt endale midagi keelata. Kui ikka peolauas pakutakse ahvatlevat torti või on võimalus maitsta mahlast steiki, siis söö ja naudi süümepiinadeta! Lihtsalt järgmine söögikord tee taas veidi kõhusõbralikum.

Parim reegel on 80/20. Vähemalt 80% ajast söö õigesti ning 20% puhul luba endale, mida hing ihaldab. Samuti 80% toidust võiks olla taimse päritoluga ning 20% kõik muu. Kui sellest reeglist kinni pidada, oled tervem ja energilisem nii puhkuse ajal, kui ka pärast seda.

PS. Kuni jaanipäevani on koodiga SUVEPUHKUS kõik probiootikumid ja kiudainesegud -15% soodsamad. Mine e-poodi siit!