Vähesed teavad või oskavad arvata, et just meie soolestikus toimuv on aluseks heale tervisele, seda nii täna kui ka tulevikus. Meie kõigi kõhus toimetab unikaalne bakterite kogumik ehk mikrobioom, mille tasakaal annab meile nii hea füüsilise kui vaimse tervise, ilusa näonaha ja tugeva immunsuse. Lisaks toetab tugev mikrobioom meid võitluses erinevate krooniliste haigustega.
Mikrobioomi tasakaal ja mitmekesisus sõltub aga suuresti igapäevasest toitumisest, vee tarbimise hulgast, piisavast kehalisest aktiivsusest ja kontrolli all olevast stressist. Kõik need lihtsad tervisliku elu alused mõjutavad olulisel määral meie keha bakterite süsteemi, mis omakorda on suur mõjutaja sellele, millist elu igapäevaselt elame või elada saame.
Tänases maailmas, kus informatsioon on kõige aluseks, on igal inimesel võimalik ka enda mikrobioomi seisukorda kaardistada. Saadud andmete abil saab koos spetsialistiga analüüsida oma tervise seisundit ning mis peamine, oma kõhutervist teadlikult positiivses suunas mõjutada. Elsavie on koostöös Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) teadlastega töötanud selleks välja lihtsa, kuid täpse mikrobioomi analüüsi.
Testimine on lihtne, toimub mugavalt kodus ja tulemusena on võimalik saada detailne sissevaade oma keha kaugeimatesse „nurkadesse”. Testiga saab selgeks, millised konkreetsed bakterite kolooniad soolestikus on heas, millised aga kehvemas seisus ning milline on tervikpilt. Tulemusi aitab tõlgendada väljaõppinud toitumisspetsialist, kes annab nõustamisel kaasa ka kõige olulisemaid näpunäiteid, mida koheselt kõhutervise parendamiseks rakendada.
Mikrobioomi test on mõeldud eelkõige neile, kes on huvitatud oma soolestikus toimuvast ja selle mõjust kogu tervisele ning soovivad ennetada erinevate krooniliste haiguste väljakujunemist.
Lisaks soovitame testi teha, kui:
tunned ebamugavust kõhus
soovid mõista, kuidas sinu tänane toitumine sulle sobib
sul on probleeme nahaga
jälgid eridieeti
alustad või oled äsja lõpetanud antibiootikumikuuri
koged tihtipeale väsimust, kurnatust
sul on kaaluprobleemid
kannatad meeleoluhäirete all
jpm
Lisaks testile on Elsavie ja TFTAKi koostöös loodud kiudainesegude sari, mis aitavad rikastada iga inimese igapäevast toitumist, tegemata seejuures olulisi muutusi oma harjumuspärases toitumises.
Kaka väljanägemine annab olulisi vihjeid sinu soolestiku tervise kohta.
Seetõttu on vajalik õppida lugema signaale, mida kaka sulle saadab.
Seda on eriti lihtne teha Bristoli skaala abil.
Mis on Bristoli skaala?
See on lihtne visuaalne tööriist, mille abil oma seedimise tervisel silma peal hoida.
Bristoli skaala toob välja 7 erinevat kaka tüüpi, alates kõhukinnisusest (1. tüüp), lõpetades kõhulahtisusega (7. tüüp).
Kõhukinnisus
Tüüp 1: tahked ja kõvad pähklilaadsed tükid, mille väljutamine võib olla valulik.
Tüüp 2: kaka meenutab palki või vorsti, kuid on tükkis. Vaadates on näha, et see on üsna kõva ja kuiv.
Kui sinu väljaheide on enamasti kõige rohkem esimese või teise tüübi moodi, kannatad sa tõenäoliselt kõhukinnisusekäes.
Kõhukinnisus võib tähendada ka seda, et su väljaheite sagedus ei ole regulaarne või su sool ei tühjene ühe WCs käimisega täielikult.
Ideaalne kaka 🦄
Tüüp 3 : kui sinu väljaheide on vorstitaoline, mõnede pragudega pinnal, siis tähendab see, et oled tarbinud piisavalt kiudaineid, kuid sul tasuks rohkem vett juua (alusta kahest lisa klaasitäiest päevas).
Tüüp 4: väljaheide, mis näeb välja nagu sile ja pehme vorst ning meenutab tihkuselt hambapastat, näitab, et kiudainete tarbimise ja vee joomise tasakaal on paigas. See ongi ideaalne kaka!
Kõhulahtisus
Tüüp 5: pehmete tükkidena esinev väljaheide liigitub mõne spetsialisti arvates normaalse alla, teised aga ütlevad, et see viitab siiski kõhulahtisusele.
Seega on see midagi normaalse väljaheite ja kõhulahtisuse vahepealset.
Tüübid 6 ja 7: need näitavad kohe kindlasti kõhulahtisust.
6. tüübil on vedela pudru taoline konsistents ning tüüp 7 on täiesti vedel.
Kui su väljaheide on tüüp 7 kauem kui kolm päeva, võta ühendust oma perearstiga ja räägi talle oma olukorrast lähemalt.
Kuidas oma kaka sõnumitel mugavalt silm peal hoida?
Kasuta selleks Elsavie kõhutervise jälgimise rakendust „Gut Health Tracking & Insights“. Seal saad kiirelt ja mugavalt Bristoli skaala abil ülestähendusi teha.
Lae endale rakendus alla Apple’i või Androidi rakenduste poest ja alusta kaka saadetavate sõnumite lugemist juba täna!
Bristoli väljaheite skaalal viitavad ideaalsele väljaheitele tüübid 3 ja 4.
Tüüp 3: väljaheide on vorstitaoline ning selle pinnal esinevad lõhed.
Sa oled tarbinud piisavalt kiudaineid, kuid võiksid veidi rohkem vett juua (alusta kahest lisa klaasitäiest), sest praod väljaheites osutavad selle mõningasele kuivusele.
Tüüp 4: väljaheide näeb välja nagu sile, pehme vorst ja meenutab konsistentsilt hambapastat.
Võid enda üle uhke olla, sinu kiudainete tarbimise ja vee joomise tasakaal on paigas.
Mis värvi väljaheidet peetakse normaalseks?
Normaalseks peetakse väljaheidet, mille värv varieerub helekollasest pruuni ja peaaegu mustani.
Klassikaline pruun värv tuleneb väljaheites esinevast sapist.
Mis veel iseloomustab korras seedimist?
Pane enda puhul tähele järgnevat.
Enne tualetti minekut peaksid suutma häda veidi aega kinni hoida.
Väljaheide peaks olema kiiresti ja lihtsalt väljutatav – kogu tegevus ei tohiks võtta üle minuti.
Peaksid tualetis käigu ajal tühjendama kogu soole, et sul ei oleks pärast käimist tunne, et pead kohe uuesti minema.
Peaksid roojama 1–3 korda päevas kuni 3 korda nädalas.
Kuidas saavutada ideaalne väljaheide?
Kui tunned, et sinu seedesüsteemi töö võiks olla parem, tee iga päev neid 👇 lihtsaid asju ja hakkad peagi positiivseid tulemusi nägema.
Hoia oma keha hüdreeritud: joo päevas 8–10 klaasi vett.
Ole aktiivne: jaluta iga päev 15–30 minutit.
Õpi ohjama oma stressitaset mediteerimise või teadveloleku harjutuste abil.
Söö palju erinevaid taimi, et saada neist kiudaineid, mis aitavad hoida seedimise korras.
Kui soovid väikest lisaabi, proovi meie kiudainesegu Feel Good Inside.
Regulaarne vee joomine tundub lihtne asi, mida päeva jooksul teha.
Ometi on reaalsus hoopis teine.
Oleme korduvalt ka oma klientide kogemusest näinud, et enamasti lihtsalt unustatakse piisavalt vett juua, sest selles osas pole loodud teadlikku harjumust.
Kui palju on vaja päevas vett juua ja kuidas see harjumus tekitada? Sellest järgnevalt teada saadki.
Kui palju vett peaksid päevas jooma?
Kuldreegel ütleb, et päevas tuleks juua 2 liitrit ehk 10 klaasi vett.
Kui soovid täpsemat numbrit, kasuta valemit: kehakaal x 0,03.
Näiteks kui kaalud 65 kilo, siis sinu veevajadus on 65 x 0,03 = 1,95 liitrit.
Kui aga tarbid regulaarselt kiudainelisandeid, on tarvis väljaarvutatud veehulka suurendada 500 ml ehk 2,5 joogiklaasitäie võrra, sest vesilahustuvad kiudained seovad kehas olevat vett. Jättes keha kuivale, hakkab sind kimbutama kõhukinnisus.
Ehk et kiudainete rohkemal tarbimisel on sinu päevane veevajadus 1,95 + 0,5 = 2,45 liitrit.
Miks on oluline juua piisavas koguses vett?
Sinu keha koosneb umbes 60% ulatuses veest ja seetõttu on hea enesetunde nimel vaja ennast pidevalt veega varustada.
Hüdreerituna püsimine aitab sul:
vältida kõhukinnisust;
seedida toitu tõhusamalt;
vältida ebavajalikku näksimist;
vabaneda jääkainetest urineerimise, higistamise ja roojamise kaudu;
tunda end energilisemalt ja rõõmsamalt;
luua piisavalt sülge, mis võitleb suus olevate halbade bakteritega;
maksimeerida füüsilist ja vaimset aktiivsust ning pingutust.
💪 Keha kosutamine veega aitab sul päeva jooksul endast parima anda, sest sa jaksad rohkem ja tunned end paremini.
Mis viitab vedelikupuudusele?
Oluline on teada ka vedelikupuuduse tunnuseid, sest ainult nii oskad neid piisavalt varakult märgata.
Esimesed tunnused on järgmised:
janu;
liiga harv urineerimine (normaalne on 6–8 korda päevas);
tumekollane uriin.
Vedelikupuuduse tasemest olenevalt võivad esineda veel ka muud tunnused:
isutus (magusaisu võib säilida või isegi väga tugevaks muutuda);
suukuivus või kuiv köha;
peavalu ja segasus;
väsimus;
peapööritus, nõrkus, minestamistunne;
kiire südame löögisagedus, kuid madal vererõhk;
punane nahk, paistes jalad, lihaskrambid.
Mis vahe on veel ja muudel vedelikel?
Kindlasti oled sinagi sagedasti ümbritsetud teest, kohvist, mahladest, siirupitest, karastusjookidest ja alkohoolsetest jookidest.
Need kõik sisaldavad märkimisväärses koguses vett, kuid see pole sama mis puhta kraanivee või mineraalvee joomine.
Miks?
Nimetatud vedelikud sisaldavad park- ja dehüdreerivaid aineid ning toksiine (alkohol on neurotoksiin), mis ei hüdreeri su keha, vaid viivad kehast hoopis vedelikku välja.
Seega – eelista alati puhast või mineraalvett, et hoida oma keha hüdreeritud.
Kuidas luua vee joomise harjumust?
Nutiajastul on uute harjumuste loomine lihtne, sest on palju rakendusi, mis tuletavad sulle vee joomist meelde ja võimaldavad mugavalt kõik lonksud kirja panna.
Ka Elsavie rakenduses „Gut Health Tracking & Insights“ saad sa oma päevased klaasitäied üles märkida ja näha selget ülevaadet, kuidas sul harjumusega sujub.
Lae endale rakendus alla kas Apple’i või Androidi rakenduste poest ja alusta vee joomise harjumuse loomist juba täna!
Flatulence or farting is a perfectly normal part of our lives.
Yet, farting is associated with a lot of embarrassment and discomfort 😳.
But it shouldn’t be this way, as deep shame often keeps people from seeking help for serious health issues, causing unnecessary suffering.
Thankfully, knowledge about the topic can reduce embarrassment!
Therefore, to make you feel more comfortable with this topic in the future, we will tell you everything you need to know about flatulence below.
What causes flatulence?
An average person produces roughly 2 litres of intestinal gas per day and passes gas about 14 to 20 times.
Gas collects in two ways:
You swallow air during eating and drinking, which then travels to the intestines.
The faster you drink and eat, the more air you swallow. Excessive air is later expelled through the mouth, i.e. by belching or burping, or through the rectum, i.e. by farting or passing gas.
In addition, smoking, drinking through a straw, and chewing gum may also cause you to swallow more air than normal.
Your gut bacteria break down food in the large intestine, creating gas.
Undigested food passes from the small intestine to the large intestine where it is broken down by bacteria. As a result of this, gases such as oxygen, nitrogen, hydrogen, carbon dioxide, and methane are produced.
Foods that cause excessive flatulence include carbohydrate- and polysaccharide-rich foods, such as beans, cabbage, whole-grain foods, fruits and vegetables.
What is the difference between flatulence and bloating?
In everyday language, the words “bloating” and “flatulence” are often used interchangeably, although, in reality, they refer to two different symptoms.
Bloating refers to pain, discomfort and a sense of fullness in the upper abdomen (area above the belly button and below the rib cage).
Bloating is caused by hormones, stress or inflammation in the upper intestines.
Flatulence, on the other hand, refers to excess gas in the lower abdomen (below the belly button) that stretches the intestines as it travels, resulting in sharp, stabbing pain.
Unpassed gas may cause bloating, but not vice versa.
Why do farts smell bad?
Interestingly, only about 1% of all farts actually smell bad.
Smelly farts can be blamed on gut bacteria that produce sulphur-containing compounds when breaking down food.
In addition, several other factors also contribute to foul-smelling flatulence:
Slow-digesting and non-digesting fibre-rich foods.
These kinds of foods take a long time to digest and since they stay in the intestines for a significant amount of time, they eventually start to ferment, causing the bad smell.
Many plant-based foods also contain sulphur which contributes to the distinctive and pungent smell profile.
What to do?
Did you eagerly start eating large amounts of fibre and plant-based foods and your stomach can’t handle digesting them all at once?
In such a case, a simple reduction in portions should help, after which you can slowly start increasing the portions again week by week.
Food intolerances.
Smelly gas is also produced if you are hypersensitive to certain types of food or if your stomach cannot digest that type of food at all.
For example, in the case of lactose intolerance, the body is unable to digest lactose, a type of sugar found in milk and dairy products. Since lactose is not broken down in the body, it is fermented by bacteria, as a result of which the foul smell is produced.
Coeliac disease is the most difficult form of intolerance where the body cannot digest gluten. Continued gluten consumption with coeliac disease will eventually lead to inflammation, stomach ulcers, and malnutrition due to the complete loss of intestinal villi that are necessary for the absorption of nutrients.
If you have reason to believe that you may be suffering from a food intolerance, start by taking a food intolerance test and then determine the next steps based on its results.
Medicinal products.
Some medications may also be the culprits causing smelly farts.
For instance, antibiotics kill all bacteria in the gut, including good bacteria, and this, in turn, slows down digestive processes, causing food to ferment in the intestines for a long time.
If flatulence starts to affect your daily activities, contact your doctor to discuss changing your medication – stopping the treatment on your own may actually worsen your condition.
Constipation.
In the case of constipation, stool builds up in the colon and is difficult to pass due to its dry and hard composition.
The buildup of stool in the colon is an ideal breeding ground for bacteria which give off foul-smelling and painful gas.
As a temporary measure, over-the-counter laxatives can provide relief, but it is important not to overuse them as the body’s dependence on them will only intensify the problem long term, making the bowel lazy and unable to push the stool out on its own.
If you suffer from constipation on a regular basis, follow the recommendations provided in this blog post.
Colorectal cancer.
Though not very common, smelly gas may also be caused by colorectal cancer (also called colon or bowel cancer).
Colorectal cancer develops from polyps on the inner lining of the colon, which form blockages or obstructions as they grow. When obstruction occurs, both stool and gas start to build up in the intestine, resulting in particularly foul-smelling flatulence.
Should your family physician suspect you have colorectal cancer, additional tests and analyses can be performed and, if necessary, you will be referred to a specialist doctor for further testing.
What happens when you try to hold in farts?
Forcibly holding in gas for a long period of time causes great pressure in the lower abdomen, which in turn causes discomfort and pain. The longer you hold the gas in, the greater the pain.
Holding in farts may eventually lead to digestive issues and, in more severe cases, to heartburn.
In extreme cases, a repeated habit of holding in gas can cause diverticulitis, i.e. inflammation and bleeding of diverticula (bulging pouches in colon).
Interesting fact: if you don’t expel gas through farting, the gas will partially be absorbed into your bloodstream and exhaled in your breath. While you won’t feel a different taste in your mouth, the exhaled gas is still the gas from your intestines.
Tips for reducing excessive flatulence
Firstly, it is important to understand that flatulence is perfectly natural. As long as you are alive, breathing and digesting food, you will experience gas.
However, if you experience excessive gas and the discomfort caused by it on a regular basis, it is worth taking steps to improve your well-being.
Below are four steps to improve your well-being daily:
Take your time eating and make sure you chew slowly – that way you will swallow less air and break the food into smaller particles. Smaller pieces of food are more easily digested;
Eat 80% plant-based food – only plants contain the fibre that feeds the good gut bacteria responsible for healthy digestion. To get started, you can try this challenge or use Elsavie fibre supplements that can easily be incorporated into your daily menu;
Be physically active each day – the more you move, the more actively your digestive system works to pass gas and stool. Even a 15–30-minute walk each day is enough to get you started;
Practising yoga and mindfulness exercises, moving in nature, jogging, and engaging in creative activities are all excellent ways of reducing stress.
However, should you feel overwhelmed with anxiety or confusion, please do not hesitate to seek help from a psychologist, psychotherapist, coach, or supervisor.
Kõhugaasid kuuluvad iga inimese normaalse elutegevuse juurde.
Samas on nendega seotud palju häbi ja ebamugavust 😳.
See ei peaks nii olema, sest liigne piinlikkustunne takistab tõsisemate vaevuste korral abi otsimist ja põhjustab tarbetut kannatamist.
Õnneks on just teadmised need, mis aitavad piinlikkust vähendada!
Et saaksid end selles teemas edaspidi mugavamalt tunda, räägime järgnevalt kõigest, mida sul on tarvis kõhugaaside kohta teada.
Kuidas kõhugaasid tekivad?
Sinu soolestikus tekib päeva jooksul keskmiselt 2 liitrit gaase ning sa väljutad neid 14–20 korda.
Gaasid tekivad kahel viisil:
sa neelad süües ja juues õhku, mis liigub edasi soolestikku.
Mida kiiremini sa sööd ja jood, seda enam õhku endale sisse ahmid. Üleliigne õhk väljub hiljem suu kaudu ehk röhitsedes või päraku kaudu ehk puuksutades.
Lisaks soodustab suurema koguse õhu neelamist suitsetamine, kõrre kaudu jookide joomine ja nätsu närimine;
sinu kõhubakterid lagundavad jämesooles toitu, mille käigus eralduvad gaasid.
Toit, mis pole su peensooles ära seedinud, liigub edasi jämesoolde, kus bakterid seda lagundama hakkavad. Lagundamise tulemusena tekivad gaasid nagu hapnik, lämmastik, vesinik, süsihappegaas ja metaan.
Eriti tekitavad gaase süsivesikute- ja polüsahhariidide rikkad toiduained nagu oalised, kapsalised, täisteratooted, puuviljad ja juurviljad.
Mis vahe on kõhugaasidel ja kõhupuhitusel?
Argikeeles kasutatakse sõnu puhitus ja kõhugaasid sünonüümidena, aga tegelikult on tegu kahe erineva sümptomiga.
Puhituse all peetakse silmas ülakõhus (roidekaare ja naba vahelises piirkonnas) olevat valu, punsumise/paisumise ja ebamugavuse tunnet.
Puhitus tekib hormoonidest, stressist või soolestiku ülaosa põletikust.
Kõhugaasid on aga alakõhu piirkonnas (nabast allpool) paiknevates sooltes olev liigne õhk, mis liikudes venitab ja muljub sooli ning tekitab seeläbi teravat ja torkivat valu.
Väljutamata jäänud kõhugaasid võivad tekitada ka puhitust, aga mitte vastupidi.
Miks kõhugaasid halvasti lõhnavad?
On huvitav fakt, et tegelikult lõhnab halvasti ainult ca 1% kõikidest kõhugaasidest.
Vänge lõhna tekkes saab vastutavaks pidada kõhubaktereid, kes toodavad toidu lagundamise käigus väävlit sisaldavaid ühendeid.
Lisaks on veel mitmeid erinevaid faktoreid, mis põhjustavad halvalõhnalisi kõhugaase:
kõrge kiudainesisaldusega aeglaselt lagunevad või mittelagunevad toidud.
Kuna selliste toitude seedimine võtab kaua aega ja need püsivad soolestikus pikalt, läheb see kraam lõpuks käärima, mis tekitabki halba lõhna.
Paljud taimsed toidud sisaldavad ka ise väävlit, mis aitab kaasa põneva lõhnabuketi tekkele.
Mida ette võtta?
Äkki hakkasid kohe liiga innukalt suurtes kogustes kiudaineid/taimi tarbima ning su kõht ei tule kohe nende seedimisega toime?
Kui nii, siis vähenda koguseid eelmisele tasemele ja liigu järgnevatel nädalatel väikeste sammudega uuesti suuremate koguste poole;
toidutalumatused.
Kui sa oled mingi kindla toidu suhtes ülitundlik või kui su kõht ei suuda seda üldse seedida, tekivad halvalõhnalised gaasid.
Näiteks laktoositalumatuse korral ei seedi kõht piimasuhkrut ehk laktoosi. Kuna seda ei lagundata, hakkavad bakterid kõhus laktoosi kääritama ja tekib halb lõhn.
Kõige raskem talumatuse vorm on tsöliaakia, kus kõht ei suuda seedida gluteeni. Gluteeni tarbimisega jätkamine viib lõpuks põletiku, soolehaavandite ning alatoitumuseni, sest hävinevad soolehatud, mis on vajalikud toitainete imendumiseks.
Kui sul on põhjendatud kahtlus, et sind kimbutab toidutalumatus, alusta toidutalumatuse testist ning astu järgmised sammud vastavalt saadud tulemustele;
erinevad ravimid.
Mõned ravimid võivad põhjustada halvalõhnalisi kõhugaase.
Näiteks antibiootikumid tapavad kõhus ära ka head bakterid ning see aeglustab seedeprotsesse, mistõttu käärivad toidujäägid sooles pikemalt.
Kui gaaside probleem muutub elu segavaks, konsulteeri arstiga ravimite muutmise osas, sest iseseisvalt ravikuuri pooleli jätmine võib su seisundit hoopis halvendada;
kõhukinnisus.
Kõhukinnisuse puhul kuhjub väljaheide jämesoolde ning seda on kuiva ja kõva koostise tõttu raske väljutada.
Sooles seisvas kakas bakterid aina paljunevad ning nende elutegevuse tulemusena tekivad valulikud ja halvalõhnalised gaasid.
Ajutise meetmena aitavad käsimüügis olevad kõhulahtistid, kuid oluline on end nende kasutamisest mitte sõltuvaks teha, sest pikas plaanis see ainult süvendab kõhukinnisuse probleemi, kuna sool muutub ajapikku laisaks ja ei suuda väljaheite massi enam ise edukalt liigutada.
Kui kõhukinnisus on su sage kaaslane, järgi selles postituses olevaid soovitusi;
jämesoole vähk.
On veel üks väga harv, kuid siiski eksisteeriv põhjus halvalõhnaliste kõhugaaside tekkeks.
Jämesoole vähk areneb soole sisepinnale tekkinud polüüpidest, mis suuremaks kasvades põhjustavad sooleummistust. Ummistunud sooles hakkavad väljaheide ja gaasid kogunema ning pikemal laagerdumisel tekib eriti ebameeldiva lõhnaga kõhutuul.
Kui perearst peaks kahtlustama jämesoole vähi olemasolu, saab ta teha lisaanalüüse ja vajadusel saata sind edasisteks uuringuteks valdkonna spetsialisti juurde.
Mis juhtub, kui sa püüad gaase lõputult kinni hoida?
Gaaside pikemaajaline kinnihoidmine tekitab alakõhus suurt survet ja rõhku, mis omakorda põhjustab ebamugavust ning valu. Mida kauem gaase kinni hoiad, seda suuremaks valu muutub.
Gaaside kinnihoidmine võib lõpuks viia seedeprobleemide ning raskemal juhul ka kõrvetiste tekkeni.
Äärmuslikul juhul võib esineda divertikuliiti ehk jämesoole väljasopistuste põletikku ning ka nende sopistuste verejooksu.
Põnev fakt: kui sa ei väljuta kõhugaase puuksutamise teel, imenduvad need osaliselt vereringesse ja väljuvad väljahingamisel. Suus sa teistsugust maitset ei tunne, aga väljuv gaas on sellegipoolest pärit soolestikust.
Kuidas liigseid kõhugaase vähendada?
Oluline on mõista, et kõhugaasid on normaalne elu osa. Senikaua kuni sa elad, hingad ja toitu seedid, tekivad ka gaasid.
Kuid kui gaase esineb sageli ja palju, hakkavad need ühel hetkel ebamugavusi põhjustama ning sel juhul tasub astuda samme oma enesetunde parandamiseks.
Siin on 4 sammu, mida sa igapäevaselt enda heaks teha saad:
võta alati söömiseks eraldi aeg ja mälu rahulikus tempos, sest nõnda neelad vähem õhku ja närid ka toidu peenemaks. Peenemat toitu on kõhul märksa vaevatum seedida;
söö 80% ulatuses taimset toitu, sest ainult taimedes on kiudained, mis on toiduks sinu seedimise korrasoleku eest vastutavatele headele soolebakteritele. Alusta nt sellest väljakutsest või kasuta Elsavie kiudainesegusid, mida on mugav ja kiire oma praegusesse menüüsse lisada;
ole iga päev füüsiliselt aktiivne, sest mida enam liigud, seda aktiivsem on su soolestik gaaside ja kaka väljutamisel. Lihtsalt jaluta igapäevaselt 15–30 min, sellest alustuseks piisab;
Näiteks jooga, kohalolu (mindfulness) harjutuste praktiseerimine, looduses liikumine, jooksmine ja loominguliste tegevuste harrastamine on suurepärased maandajad.
Kui ärevus ja segadus on siiski ülepea kasvamas, küsi julgelt abi psühholoogilt, psühhoterapeudilt, coachilt või superviisorilt.
The yeast Candida, the most common strain of which is Candida albicans, is a normal part of your microbiome and is found in your gut, skin, throat, mouth, and genital tract and it usually does not cause any issues.
The problem arises when Candida takes over in the body and begins to overgrow.
This causes a yeast infection called candidiasis.
In this article, we will focus on controlling the overgrowth of Candida in the intestines.
Candida albicans under an electron microscope. Image source
What symptoms indicate yeast overgrowth in the intestines?
The first thing you notice is a change in your stool.
In gastrointestinal candidiasis, white, yellow or brown mucus, filamentous aggregations, or foam are present in the faeces. The stool can also be very liquid.
In addition, you may experience symptoms such as headache, weakness and fatigue, severe flatulence and abdominal pain, an excruciating craving for sweets, and itchy skin all over the body.
What promotes the development of candidiasis?
Normally, a healthy person’s immune system and balanced gut microbiome are able to inhibit the development of candidiasis.
If, for whatever reason, the defences of these two are weakened, Candida can begin to overgrow.
There are three main reasons behind the development of gastrointestinal candidiasis:
1. Underlying diseases
Research has shown that people with previous serious issues with gut health and diseases are more susceptible to yeast overgrowth.
Conditions contributing to candidiasis are:
IBS (inflammatory bowel disease);
ulcerative colitis;
Crohn’s disease.
It is believed that the inflammatory environment caused by these conditions in the intestines leads to Candida overgrowth, and in turn, to further inflammations and problems.
Diabetes is another disease that contributes to the development of candidiasis, because constantly excessive blood sugar levels create a favourable environment for yeast overgrowth.
2. Medications
Various medications also create favourable conditions for candidiasis. These include:
Antibiotics, especially broad-spectrum, which, along with bad bacteria, also kill the good.
Those good bacteria that previously foughtCandida will die, allowing pathogenic bacteria and yeast to thrive;
Steroids. Their use affects the immune system, suppresses its natural defences, and increases the risk of infection in the body;
Immunosuppressive drugs, i.e. drugs that suppress the immune system. They affect cells of the immune system and thereby reduce its normal efficiency;
Drugs that work on the principle of a proton pump inhibitor, for example, those used to treat reflux.
Reducing the acid level in the body creates a more favourable living environment for bacteria and yeast, enabling them to overgrow.
3. Wrong diet
Candida loves sugar, especially regular white sugar. Therefore, it is important that blood sugar levels and the amount of sweets consumed are kept under control.
If the gut microbiome is already out of balance, there is chronic inflammation in the body, and most of your diet consists of overly processed food, it creates the “perfect storm” for candidiasis.
What can you do to prevent candidiasis?
Although the development of candidiasis is greatly influenced by underlying diseases, there is still quite a bit that you can do yourself:
take antibiotics only when it is absolutely necessary. Excessive antibiotic intake also destroys good bacteria in your gut that help to control yeast;
choose whole grain-rich and balanced foods and don’t overdo it with sugar and alcohol. Yeast loves the latter and they give it a lot of strength to grow;
Eat naturally fermented foods like sauerkraut, pickles, and kimchi every day and drink unflavoured yogurt, kefir, and buttermilk. All of these will help to add the good live lactic acid bacteria you need in your gut;
Avoid or quit smoking, as smoking weakens your immune system and thus gives yeast the opportunity to develop.
How can one treat gastrointestinal candidiasis?
If you suspect that you have candidiasis, contact your family physician for a diagnosis and further examinations.
For diagnosis, you have to give a stool sample which will be tested for fungal cultures.
If the diagnosis is established, the doctor can prescribe antifungal medicines against Candida but it is important to inform the doctor about all the medicines that you are currently taking, because some of them may facilitate the persistence of candidiasis.
If your doctor is familiar with all the medicines, they can take them into account when putting together a treatment plan.
What can you do?
Earlier, we recommended foods that support good gut bacteria. In addition, we highlight four foods that have a potentially inhibitory effect on yeast:
Garlic
Garlic contains allicin and this study revealed that it helps to reduce Candida overgrowth;
Coconut oil
Coconut oil contains lauric acid, which fightsCandida;
Curcumin
Curcumin is one of the main ingredients of turmeric and it helps to reduce the abundance of Candida;
Xylitol
Xylitol reduces the ability of Candida to adhere to surfaces and thereby reduces the inflammatory effect.
Extra tip: consume enough fibre every day
An unbalanced gut microbiome creates a favourable environment for candidiasis.
In order for good bacteria to thrive in your gut, you need to feed them enough every day. Otherwise, they will die and the bacteria that cause inflammation take over, enabling conditions such as candidiasis to rear their ugly heads.
The favourite food of the bacteria that support your well-being is fibre, and you can only get fibre from plant-based foods. Therefore, it is important to keep your diet varied and eat plenty of plants.
How to increase this?
Click on this link and start, for example, with our inspiring challenge.
If you feel like you don’t want to make any major changes to your diet right away, start with Elsavie’s fibre supplements. This way you can quickly and conveniently ensure your daily fibre intake and allow good stomach bacteria to take care of you.
Cholesterol – is it good or bad? Or both? What is the most effective way to lower cholesterol if it becomes necessary?
We’ll break down this complex topic into parts and try to explain everything as simply as possible.
Note: If you are only interested in the cholesterol-lowering effect of fibre, feel free to skip to the end of the article where you will find all the necessary information.
What is cholesterol?
Cholesterol is a waxy, fat-like substance that is found in all the cells of your body and has many vital functions.
Cholesterol:
Is a component of cell walls, without which cells could not exist or function;
Participates in the assembly of the body’s steroid molecule receptors, genes, and other factors that are required for the functioning of every cell in the body;
Participates in the formation of vitamin D;
Participates in the formation of the sex hormones oestrogen and testosterone and making them available to the body;
Is present in the composition of bile acids and participates in their function.
Where do you get cholesterol from?
Your body gets all the cholesterol it needs in two ways:
70% of cholesterol is produced by your liver (700–800 mg per day);
You get 30% from foods of animal origin (ideally 150 mg, maximum 300 mg per day).
The following foods contain the most cholesterol:
Egg (especially egg yolk);
Meat and organs;
Dairy products (especially butter and cream);
Shrimp and crab products;
Over-processed food (steaks, fish fingers, etc.).
Cholesterol level – what should you know?
As you just read, cholesterol is a vital substance which is essential for your body to function.
However, if there is too much of a certain type of cholesterol in your blood, life-threatening cardiovascular diseases develop over time.
Two cholesterol indicators are measured in blood serum:
Total cholesterol;
HDL and LDL cholesterol levels.
Total cholesterol
The following indicators apply to total cholesterol:
Normal: below 5.0 mmol/l;
Borderline: 5.0–6.5 mmol/l;
Significantly elevated: 6.5–7.8 mmol/l;
Very high: over 7.8 mmol/l.
The risk of developing cardiovascular diseases increases significantly if the total cholesterol is over 6.0 mmol/l.
Note: If your total cholesterol level has exceeded this limit, alarms should be going off in your mind and you should take action to lower it!
In addition to total cholesterol, it is also important to look at the levels of cholesterol subtypes and their proportions.
HDL and LDL cholesterol
The first subtype is HDL (high-density lipoproteins) cholesterol, or so-called good cholesterol.
The function of HDL cholesterol is to collect excess cholesterol from the blood and transport it to the liver, where it is broken down. It could be said that HDL has a “cleansing” role in the body.
The recommended HDL level is above 1 mmol/l.
The second subtype is LDL (low-density lipoproteins) cholesterol, or bad cholesterol.
What makes it “bad”?
The important task of LDL cholesterol is to transport cholesterol and fat-soluble vitamins (vitamins A, E, D, K, Q, F) into the cells, but due to its low density, it is sticky, and under certain conditions it starts to stick to the inner walls of blood vessels.
Due to the adhesion, fat starts to accumulate (atherosclerosis) and at some point the blood vessel becomes blocked, leading to an attack in that area.
The recommended LDL level is below 3 mmol/l.
The ratio between HDL and LDL in the blood should remain below 2.5 mmol/l.
Simply put, the higher your good cholesterol and the lower your bad cholesterol level, the better.
What causes high levels of bad cholesterol?
We can highlight 7 different reasons, but the top three are definitely lifestyle choices (these are within your control).
1. unhealthy diet
An unhealthy diet mainly involves eating too much saturated fat.
Highly processed foods (wieners, fish fingers, etc.)
In addition, the infamous trans fats found in heavily fried, deep-fried, and processed foods also contribute to this.
Studies have shown that eating saturated fats with fast carbohydrates contributes particularly effectively to increased levels of bad cholesterol. Perhaps it is a good idea to wean yourself off those irresistible donuts, cakes, candies, and other sweets over time.
How to do it?
In this post, we wrote a step-by-step guide to making better choices in nutrition.
2. low physical activity
A lot of sitting and little movement lowers the level of good or HDL cholesterol.
And vice versa, researchers have shown that exercise increases the level of good cholesterol.
3. smoking
Smoking lowers the level of good cholesterol and increases the level of bad cholesterol in the body.
In addition, smoking makes LDL cholesterol particles even stickier, increasing their blood vessel clogging effect.
4. obesity
Overweight and obesity increase the body’s cholesterol level.
5. age
As we get older, cholesterol levels tend to rise, which is caused by reduced physical activity and the use of various medications.
6. genetics
Genetic background can also play a role. Hereditary hypercholesterolemia causes high cholesterol.
Different medicines can also affect genes that contribute to an increase in cholesterol levels.
7. race
Different races have different predispositions to high cholesterol.
For example, dark-skinned people typically have higher levels of HDL and LDL cholesterol compared to Caucasians.
Scientists aren’t exactly sure about the reasons for this, but it is likely to be a combination of genetics, environment, and opportunities in society.
How can you lower high cholesterol?
Since the main factors of high cholesterol are related to lifestyle, the following activities will definitely help:
A balanced and fibre-rich diet;
Increased daily exercise;
Quitting smoking.
If the doctor deems it necessary, he or she can also prescribe cholesterol-lowering drugs. However, it is important not to rely solely on them but also change your entire lifestyle, as this is the only way to achieve a permanent result.
If your high cholesterol level is caused by genes and lifestyle changes and medicines do not help, excess cholesterol must be filtered out of the blood with a special device.
How does fibre help lower cholesterol?
Soluble fibres help lower the level of bad or LDL cholesterol.
If you consistently eat 5–10 g of soluble fibre each day, your cholesterol level will drop by 5–11 measurement points.
There are also studies which show that eating 30 g of soluble fibre per day can lower cholesterol levels by as much as 18%.
How does fibre work?
Fibre lowers cholesterol in three ways:
Soluble fibres form a gel-like layer on the walls of the intestines, which slows down digestion. This layer traps cholesterol in your intestines and prevents it from being absorbed into the bloodstream.
Cholesterol is then bound to fibre and excreted from the body with faeces.
Fibre reduces the amount of bile salts absorbed from the intestine. Because the body uses cholesterol to form bile salts, cholesterol levels decrease as bile salts are formed.
High blood sugar level causes the formation of triglycerides, which in turn are used to form cholesterol.
However, since fibre slows down digestion, the rise in blood sugar levels after eating is slower, which is why less triglycerides are formed in your body and, as a result, less cholesterol.
How can you start consuming more fibre right away?
We definitely encourage you to switch to a more plant-based diet, because you can only get fibre from plants.
However, if you feel that making major changes right now is difficult, you can start using the Elsavie fibre supplement as soon as the package arrives at your home.
You don’t have to worry about changing your diet, just add a small amount of fibre to your favourite food or drink every day and you’re good to go!
“Taking the fibre supplements has had a positive effect on my well-being. I have lost 8–10 kg, I feel better, my digestion has become smoother and faster, and my cholesterol level is now under control, within the normal range.”
Pärmseen Candida, mille levinuim tüvi on Candida albicans, on sinu mikrobioomi normaalne osa ning seda leidub su soolestikus, nahal, kurgus, suus ja suguteedes ning tavaliselt ei põhjusta see mingeid vaevusi.
Probleem tekib siis, kui Candida võtab organismis võimust ja hakkab liigselt vohama.
Sellisel juhul on tegu pärmseene nakkusega, mida nimetatakse kandidoosiks või ka kandidaasiks.
Siinses artiklis keskendume soolestikus vohava Candida ohjeldamisele.
Candida albicans elektronmikroskoobi all. Pildi allikas
Mis sümptomid viitavad pärmseene vohamisele soolestikus?
Esimesena võid tähele panna muutuseid väljaheites.
Soolestiku kandidoosi puhul esineb väljaheites valget, kollast või pruuni lima, niitjaid kogumeid või vahtu. Samuti võib väljaheide olla väga vedel.
Lisaks võib esineda veel sümptomeid nagu peavalu, nõrkustunne ja väsimus, palju kõhugaase ja kõhuvalu, piinav magusaisu ja üle keha sügelev nahk.
Mis soodustab kandidoosi teket?
Tavapäraselt suudab terve inimese immuunsüsteem ja tasakaalus kõhu mikrobioom kandidoosi teket pärssida.
Kui nende kahe kaitsevõime on mingil põhjusel nõrgenenud, saab Candida ulatuslikult vohama hakata.
Soolestiku kandidoosi tekke peamisi põhjuseid on kolm:
1. Eelnevad haigused
Teadustöödes on näidatud, et varasemate tõsiste kõhutervise probleemide ja haigustega inimesed on pärmseene vohamisele vastuvõtlikumad.
Kandidoosi soodustajateks on:
IBS (inflammatory bowel disease);
haavandiline jämesoolepõletik;
Crohni tõbi.
Usutakse, et just nendest haigustest tekkinud põletikuline keskkond soolestikus viib liigse Candida kasvuni ja see omakorda edasiste põletike ja probleemideni.
Lisaks on kandidoosi tekkele kaasa aitavaks haiguseks suhkrutõbi ehk diabeet, sest pidevalt liiga kõrge veresuhkru tase loob soodsa keskkonna pärmseente vohamiseks.
2. Ravimid
Ka mitmete ravimite kasutamine loob kandidoosile soodsad eeltingimused. Nendeks on:
antibiootikumid, eriti laia spektriga, mis tapavad koos halbade bakteritega ka head.
Need head bakterid, mis muidu Candida vastu võitlesid, surevad, ning patoloogilised bakterid ja pärmseen saavad jõudsalt paljuneda;
steroidid. Nende kasutamine mõjutab immuunsüsteemi, vähendab selle loomulikku kaitsevõimet ning tõstab riski, et kehas tekib infektsioon;
immuunsupresseerivad ehk immuunsüsteemi allasuruvad ravimid. Need mõjutavad immuunrakke ning vähendavad sellega immuunsüsteemi tavapärast efektiivsust;
prootonpumba inhibiitori põhimõttel töötavad ravimid, mida kasutatakse näiteks refluksi raviks.
Kui happe tootmine kehas on vähenenud, tekib bakteritele ja pärmseentele soodsam elukeskkond ning nad saavad vohama asuda;
3. Vale toitumine
Candida armastab suhkrut, eriti just tavalist valget suhkrut. Seetõttu on tähtis, et veresuhkru tase ning tarbitud magusa hulk oleksid kontrolli all.
Kui kõhu mikrobioom on juba tasakaalust väljas, kehas on krooniline põletik ning enamus menüüst on ületöödeldud toidu päralt, on see kiirtee kandidoosi tekkeni.
Kuidas ise kandidoosi ennetada?
Kuigi kandidoosi teket mõjutab palju juba mõni olemasolev haigus on siiski päris palju, mida saad ise ära teha:
võta antibiootikume ainult siis, kui neid tõesti vaja võtta on. Liigne antibiootikumide tarbimine hävitab su kõhus ka head bakterid, kes aitavad pärmseent kontrolli all hoida;
vali täisterarikkad ja tasakaalustatud toidud ning ära liialda suhkru ja alkoholiga. Viimaseid pärmseen armastab ja neist ka jõudu saab;
söö iga päev loomulikult kääritatud toite nagu hapukapsas, hapukurk ja kimchi ning joo maitsestamata jogurtit, keefirit ja petti. Kõik nimetatud aitavad lisada su kõhtu vajalikke häid elusaid piimhappebaktereid;
väldi suitsetamist või loobu sellest, sest suitsetamine nõrgestab sinu immuunsüsteemi ja annab seeläbi võimaluse pärmseenel esile trügida.
Kuidas soolestiku kandidoosi ravida?
Kui sa kahtlustad enda puhul kandidoosi, pöördu diagnoosi saamiseks ja edasisteks uuringuteks perearsti poole.
Diagnoosimiseks on tarvis anda väljaheiteproov, milles analüüsitakse kasvamaminevaid seenekultuure.
Diagnoosi olemasolul saab arst Candida vastu välja kirjutada seenevastaseid ravimeid, kuid oluline on arsti teavitada kõigist ravimitest, mida sa sel hetkel võtad, sest mõni neist võib olla kandidoosi püsimise soodustajaks.
Kui arst on kõigi ravimitega kursis, saab ta nendega raviplaani koostades arvestada.
Mida sa ise teha saad?
Eelnevalt soovitasime toite, millega oma häid soolestiku baktereid toetada. Lisaks toome välja neli toiduainet, mis pärmseenele potentsiaalselt pärssivalt mõjuvad:
Küüslauk
Küüslauk sisaldab allitsiini ning selles uuringus on näidatud, et see aitab vähendada Candida arvukust;
Kookosõli
Kookosõli sisaldab lauriinhapet, mis võitlebCandida vastu;
Kurkumiin
Kurkumiin on kurkumi ehk kollajuure üks peamisi koostisosi ning see aitabCandida arvukust vähendada;
Ksülitool
Ksülitool vähendabCandida võimekust kleepuda pindadele ning alandab seeläbi põletikulist efekti.
Lisasoovitus: tarbi iga päev piisavas koguses kiudaineid
Tasakaalust väljas soolestiku mikrobioom loob soodsa aluse kandidoosi tekkeks.
Selleks, et sinu kõhus valitseksid head bakterid, tuleb sul neile iga päev piisavalt süüa anda. Vastasel juhul nad surevad ja põletikku tekitavad bakterid võtavad üle ning haigused nagu kandidoos saavad pead tõsta.
Sinu heaolu toetavate bakterite lemmiktoiduks on kiudained ja kiudaineid saad sa ainult taimsest toidust. Seepärast on oluline hoida oma toidulaud mitmekesine ja süüa küllaldaselt taimi.
Kui tunned, et ei soovi kohe oma toitumist suuremalt muutma hakata, alusta Elsavie kiudainesegudest. Nii saad kiirelt ja mugavalt oma igapäevase kiudainete kogus kätte ning aitad headel kõhubakteritel sinu eest hoolitseda.
Kolesterool – on see hea või halb? Või mõlemat? Kuidas langetada efektiivselt kolesteroolitaset, kui see vajalik peaks olema?
Võtame selle keeruka teema osadeks lahti ja püüame kõik võimalikult lihtsalt ära seletada.
NB! Kui sind huvitab ainult kiudainete kolesterooli langetav mõju, liigu julgelt artikli lõppu ja leiad sealt kogu vajaliku info.
Mis on kolesterool?
Kolesterool on vahajas, rasvalaadne aine, mida leidub sinu kõikides keharakkudes ja millel on palju elutähtsaid ülesandeid.
Kolesterool:
on rakuseinte koostisosa, tänu millele saavad rakud üldse olemas olla ja oma tööd teha;
osaleb organismi steroidmolekulide retseptorite, geenide jm tegurite komplekteerimisel, mis on vajalikud keha iga raku töös;
osaleb D-vitamiini moodustamisel;
osaleb suguhormoonide östrogeeni ja testosterooni moodustamisel ja nende kehale kättesaadavaks muutmisel;
esineb sapihapete koostises ja osaleb nende töös.
Kust sa kolesterooli saad?
Sinu keha saab kogu vajamineva kolesterooli kahel viisil:
70% kolesteroolist toodab sinu maks (700–800 mg päevas);
30% saad sa loomset päritolu toidust (ideaalis 150 mg, maksimaalselt 300 mg päevas).
Kõige enam leidub kolesterooli järgnevates toiduainetes:
muna (eriti munakollane);
loomaliha ja organid;
piimatooted (eriti või ja koor);
krevetid ja krabitooted;
ületöödeldud toit (pihvid, kalapulgad jmt).
Kolesteroolitase – mida olulist teada?
Nagu lugesid, on kolesterool eluliselt vajalik aine, ilma milleta sinu keha töötada ei saa.
Kui aga teatud tüüpi kolesterooli sinu veres liiga palju on, kujunevad aja jooksul välja eluohtlikud südame-veresoonkonna haigused.
Vereseerumist mõõdetakse kahte kolesterooli näitajat:
üldkolesterooli;
HDL- ja LDL-kolesterooli tasemeid.
Üldkolesterool
Üldkolesterooli puhul on näitajad järgnevad:
normaalne: alla 5,0 mmol/l;
piiripealne: 5,0–6,5 mmol/l;
tunduvalt kõrgenenud: 6,5–7,8 mmol/l;
väga kõrge: üle 7,8 mmol/l.
Risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse suureneb märgatavalt, kui üldkolesterool on üle 6,0 mmol/l.
NB! Kui sinu üldkolesterooli tase on selle piiri ületanud, võiks su ohutunnetuse valgusfooris süttida erekollane tuli ja sa peaksid asuma aktiivselt tegutsema taseme alandamise nimel!
Lisaks üldkolesteroolile on tähtis vaadata ka kolesteroolide alatüüpide tasemeid ning nende omavahelist suhet.
HDL- ja LDL-kolesterool
Esimene alatüüp on HDL-kolesterool (HDL – high density lipoproteins) ehk rahvakeeli hea kolesterool.
HDL-kolesterooli ülesanne on verest üleliigse kolesterooli kokkukorjamine ja maksa transportimine, kus see lagundatakse. Võib öelda, et HDLil on keha „puhastav“ roll.
Soovituslik HDLi tase on üle 1 mmol/l.
Teine alatüüp on LDL-kolesterool (LDL – low density lipoproteins) ehk suupärasemalt halb kolesterool.
Mis selle „halvaks“ teeb?
LDL-kolesterooli tähtis ülesanne on kolesterooli ja rasvlahustuvate vitamiinide (A-, E-, D-, K-, Q-, F-vitamiinid) transport rakkudesse, aga oma madala tiheduse tõttu on see kleepuv ning teatud mõjutustel hakkab see veresoonte siseseintele kleepuma.
Kleepudes tekib rasvaine kuhjumine (ateroskleroos) ning ühel hetkel veresoon ummistub, mis viib selle piirkonna infarktini.
HDLi ja LDLi omavaheline suhe peaks veres jääma alla 2,5 mmol/l.
Lihtsalt öeldes: mida kõrgem on sinu hea kolesterooli tase ja mida madalam on sinu halva kolesterooli tase, seda parem.
Mis põhjustab halva kolesterooli kõrget taset?
Välja saab tuua 7 erinevat põhjust, kuid esikolmikus on kindlalt elustiiliga seotud valikud (need on sinu enda mõjutatavad).
1. Ebatervislik toitumine
Ebatervisliku toitumise alla kuulub peamiselt küllastunud rasvade liigne söömine.
Küllastunud rasvu sisaldavad palju:
rasvased lihad (sealiha);
kõrge rasvaprotsendiga piimatooted (või, juust, täispiim);
piimašokolaad, küpsised, frititud toidud;
väga töödeldud toidud (viinerid, kalapulgad jmt).
Lisaks annavad oma osa ka kurikuulsad transrasvad, mida leidub tugevalt praetud, frititud ja töödeldud toitudes.
Uuringud on näidanud, et küllastunud rasvade söömine just koos kiirete süsivesikutega panustab eriti efektiivselt halva kolesterooli tõusu. Ehk et vastupandamatult mõjuvad sõõrikud, koogid, kommid ja muud maiustused on need, millest tasub end ajapikku võõrutada.
Palju istumist ning vähe liikumist alandavad hea ehk HDL-kolesterooli taset.
Ja vastupidi, teadlased on näidanud, et trennitegemine tõstab hea kolesterooli taset.
3. Suitsetamine
Suitsetamine alandab hea kolesterooli taset ning tõstab kehas halva kolesterooli taset.
Lisaks muudab suitsetamine LDL-kolesterooli osakesi veel kleepuvamaks, mistõttu suureneb nende veresooni ummistav efekt.
4. Ülekaal
Ülekaal ja rasvumine tõstavad keha kolesteroolitaset.
5. Vanus
Vanemaks saades kipub kolesterooli tase tõusma, seda põhjustab vähenenud füüsiline aktiivsus ning erinevate ravimite tarvitamine.
6. Geneetika
Rolli võib mängida ka geneetiline taust. On olemas pärilik hüperkolesteroleemia, mis põhjustab kõrget kolesteroolitaset.
Ka erinevad ravimid võivad mõjutada geene, mis soodustavad kolesteroolitaseme tõusu.
7. Rass
Erinevatel rassidel on erinev soodumus kõrge kolesteroolitaseme osas.
Näiteks on tumedanahalistel tüüpiliselt kõrgem HDL- ja LDL-kolesterooli tase, võrreldes kaukaasia rassiga.
Teadlased ei ole päris kindlad, miks see nii on, aga tõenäoliselt on see kombinatsioon geneetikast, elukeskkonnast ja võimalustest ühiskonnas.
Kuidas kõrget kolesteroolitaset alandada?
Kuna peamised kõrge kolesteroolitaseme tegurid on seotud elustiiliga, aitavad igal juhul järgnevad tegevused:
tasakaalustatult ja kiudainerikkalt toitumine;
senisest rohkem igapäevane liikumine;
suitsetamisest loobumine.
Kui arst peab vajalikuks, saab ta kirjutada ka kolesteroolitaset alandavaid ravimeid. Oluline on aga mitte ainult nendest tulenevale imele lootma jääda, vaid muuta oma elustiili tervikuna, sest ainult nii saad püsiva tulemuse.
Juhul, kui tegemist on pärilikult kõrge kolesteroolitasemega ja elustiilimuutused ning ravimid ei aita, tuleb liigne kolesterool vastava masinaga verest välja filtreerida.
Kuidas kiudained kolesteroolitaset langetada aitavad?
Halva ehk LDL-kolesterooli taset aitavad langetada lahustuvad kiudained.
Kui sööd iga päev järjepidevalt 5–10 g lahustuvaid kiudaineid, langeb kolesterooli tase 5–11 mõõtmispunkti.
On ka uuringuid, mis näitavad, et süües 30 g lahustuvaid kiudaineid päevas on võimalik langetada kolesteroolitaset lausa 18%.
Mismoodi kiudained toimivad?
Kiudained vähendavad kolesteroolitaset kolmel moel:
Lahustuvad kiudained moodustavad soolte seintele geelja kihi, mis aeglustab seedimist. See kiht püüab kolesterooli su soolestikust kinni ja väldib selle imendumist vereringesse.
Edasi seotakse kolesterool kiudainete külge ja suunatakse koos väljaheitega kehast välja.
Kiudained vähendavad soolestikust imendunud sapisoolade hulka. Kuna keha kasutab sapisoolade moodustamiseks kolesterooli, siis sapisooli moodustades kolesteroolitase langeb.
Kõrge veresuhkru tase põhjustab triglütseriidide moodustamist ning triglütseriide kasutatakse omakorda kolesterooli moodustamiseks.
Kuna kiudained aga aeglustavad seedimist, siis söömisjärgne veresuhkru taseme tõus on aeglasem, mistõttu moodustatakse su kehas vähem triglütseriide ja tänu sellele ka vähem kolesterooli.
Kuidas kohe rohkem kiudaineid tarbima hakata?
Kindlasti julgustame sind oma toitumist taimsemaks muutma, sest kiudaineid saad sa ainult taimedest.
Lahustuvaid kiudaineid leidub rikkalikult järgnevates toiduainetes:
Kui sulle aga tundub, et suuremate muudatuste tegemine kohe praegu on keeruline, siis Elsavie kiudaineseguga saad alustada niipea, kui pakk sulle koju on jõudnud.
Sa ei pea muretsema oma menüü ümbertegemise pärast, lihtsalt lisa iga päev väike kogus kiudaineid sulle meeldiva toidu või joogi hulka ja ongi valmis!
Näiteks meie klient Margus kirjutas sellise tagasiside:
„Kiudainesegude tarbimine on enesetunnet positiivselt mõjutanud. Olen kaotanud 8–10 kg kehakaalu, enesetunne on paranenud, seedimine on läinud paremaks ja kiiremaks ning kolesteroolitaseme olen saanud kontrolli alla, normipiiresse“.
