Ega ilmaasjata pole käibele tulnud fraasid “usalda oma kõhutunnet” või “armastus käib kõhu kaudu”. Teadusuuringud on tõestanud, et tegelikult mõjutab kõhus toimuv pea kogu inimese tervist – nii füüsilist kui ka vaimset.
Toome välja 4 põhjust, miks just mikrobioom ehk sinu soolestiku mikroorganismide kogukond mängib kogu tervise juures nii suurt rolli.
Sinu kõhus asub sinu tervise juhtimiskeskus
Viimase 20 aasta jooksul on teadlased üha rohkem teada saanud erinevate bakterite, viiruste, seente ja teiste mikroorganismide kohta, kes elavad meie sees ja ka meie nahal.
Tuleb välja, et igaüks meist on superorganism, mis on koduks terviklikule ökosüsteemile, kus elab 1-2 kg baktereid ja lisaks muid mikroorganisme ehk triljoneid väikeseid tegelasi, kellel on oma kindel roll täita.
Igas ökosüsteemis on oluline õige vahekord erinevate liikide vahel. Et ökosüsteem harmooniliselt toimiks, ei tohi kedagi olla liiga palju või liiga vähe, vaid just parasjagu.
99% kõikidest bakteritest inimkehas elavad meie soolestikus ning moodustavad kõhu mikrobioomi. Ning omakorda 99% neist elavad sinu seedesüsteemi ‘viimases meetris’ ehk jämesooles.
70% immuunsüsteemist asub meie kõhus
Meie soolestikus asub oluline osa kogu meie immuunsüsteemist. Kui mikrobioom on tasakaalust väljas võivad lihtsamalt tekkida ka põletikud soolestikus.
Kroonilised põletikud on aga need, mis tekitavad erinevaid haigusi – ‘’lekkiva soole’’ sündroomi ja muid seedesüsteemi häireid, südameprobleeme, autoimmuunhaigusi, vähki ja muud. See omakorda teeb meid vastuvõtlikumaks ka viirustele ja muudele haigustele.
Kui aga toita häid baktereid neile sobiva toiduga, siis nad tänavad meid näiteks sellega, et aitavad vähendada põletikke soolestikus ning toetavad sellega meie mikrobioomi tasakaalu ja immuunsüsteemi.
Andes oma kõhule õiget toitu, saad ennetada paljusid haigusi
Iga päev sööb inimene umbes 1,4 kg toitu – see on 500 kg toitu aastas ning 40 tonni kogu elu jooksul. On ju ainult loogiline, et kui midagi nii suures koguses ja nii pika aja jooksul oma kehale pakkuda, mõjutab see ka sinu enesetunnet ja tervist.
Sinu toit on söögiks ka sinu bakteritele, aga erinevad bakterid vajavad erinevat toitu. Kui süüa väga ühekülgselt või jätta oma menüüst välja suuremaid toidugruppe, siis vohavad need bakterid, mis seda toitu tahavad ning teised head bakterid hääbuvad või surevad üsna kiiresti sootuks nälga.
Iga suutäis jõuab lõpuks sinu seedetrakti, kus see erinevate bakterite poolt “lahti pakitakse”, et saada sealt kätte sinu jaoks vajalikud toitained.
Mõtteharjutusena võid mõelda, kui palju erinevaid kasulikke toite täna sinu bakterid söögiks saanud on?
Millist toitu süüa, et toetada oma mikrobioomi ja keha organite tööd? Siinkohal on hea jälgida toitumise kuldvalemit: söö vähemalt 80% taimset ja kuni 20% loomset toitu.
Loomse toidu söömise puhul on oluline jälgida, et söödavad liha kogused ei oleks liialt suured. Kas teadsid, et üks portsjon liha on ainult 35 g ehk tikutopsi suurune tükk?
Aga meie heade kõhubakterite lemmiktoiduks on kiudained, mida leidub ainult taimedes.
Kiudaineid on kõige rohkem täisteraviljades, kaunviljades, juur-, köögi- ja puuviljades ning marjades ja seemnetes. Mida rohkem ja erinevaid taimi süüa, seda mitmekülgsem on ka meie kõhu mikrobioom ning seda paremini toetab see ka meie immuunsüsteemi.
Meie kõhus toimuv mõjutab ka meie ajus toimuvat (ja vastupidi)
Meie soolestikku ja aju ühendab telg, mis suudab omavahel sõnumeid saata. Näiteks ainult toidust mõtlemine vallandab juba protsessid meie kõhus enne, kui toit sinna üldse kohale jõuab.
Niisamuti mõjutab kõhus toimuv ka aju protsesse.
Näiteks suurt magusaisu tunnet võivad põhjustada hoopis halvad bakterid, kes on hakanud palju suhkrurikkaid toite saades vohama ning nõrgestanud neid häid baktereid, kes hoopis brokolit soovivad. Pakkudes aga järjepidevalt oma mikrobioomile kasulikke toite, vähenevad ka suhkrut soovivad bakterid ning sellega ka magusaisu.
On ka avastatud, et 90% õnnehormoonist ehk serotoniinist sünteesitakse soolestikus, mitte ajus, nagu võiks arvata. Samuti on avastatud, et ärevuses või depressioonis inimestel on tihti ka probleemid seedimisega ning vaimse tervise probleeme on vähem inimestel, kelle seedimine on korras.
Kuna aju koosneb suures osas rasvast, siis mõjutab seda ka toit, mida sööme. Ajule on kasulikud Oomega-3 rasvhappeid sisaldavad toidud nagu näiteks rasvane kala, pähklid, seemned või kvaliteetsed külmpressitud õlid. Samuti tuleb kõhutervisele kasuks üldine kroonilise stressi vähendamine.
Kuidas ma tean, kas minu mikrobioom on tasakaalus?
Iga inimene saab täna teha testi, et teada saada, kui palju ja milliseid baktereid tema soolestikus elab. Selleks on olemas mugav kodus tehtav mikrobioomi analüüs, mille tulemuste põhjalik raport selgitab välja, kas sinu mikrobioom on tasakaalus või on näiteks liigselt põletikku soodustavaid baktereid.
Samuti annab raport nõuandeid, kuidas toituda, et tervislik tasakaal oma mikrobioomis taastada.
Kuidas tarbida piisavalt kiudaineid?
Parim on süüa mitmekülgset toitu, mis on vähemalt 80% taimse päritoluga.
Kui aga alati ei õnnestu nii palju taimset süüa, siis võib lisada oma igapäevasele toidule kiudaineid juurde. Näiteks segades oma toidu või joogi sisse Elsavie tasakaalustatud kiudainesegu, mis aitab hoida korras igapäevast seedimisprotsessi ning toita kõhubaktereid kvaliteetsete kiudainetega.
💌 Liitu ka Elsavie uudiskirjaga, et saada igal nädalal kasulikku infot oma tervise heaks.
