Kõhugaasid kuuluvad iga inimese normaalse elutegevuse juurde.
Samas on nendega seotud palju häbi ja ebamugavust 😳.
See ei peaks nii olema, sest liigne piinlikkustunne takistab tõsisemate vaevuste korral abi otsimist ja põhjustab tarbetut kannatamist.
Õnneks on just teadmised need, mis aitavad piinlikkust vähendada!
Et saaksid end selles teemas edaspidi mugavamalt tunda, räägime järgnevalt kõigest, mida sul on tarvis kõhugaaside kohta teada.
Kuidas kõhugaasid tekivad?
Sinu soolestikus tekib päeva jooksul keskmiselt 2 liitrit gaase ning sa väljutad neid 14–20 korda.
Gaasid tekivad kahel viisil:
- sa neelad süües ja juues õhku, mis liigub edasi soolestikku.
Mida kiiremini sa sööd ja jood, seda enam õhku endale sisse ahmid. Üleliigne õhk väljub hiljem suu kaudu ehk röhitsedes või päraku kaudu ehk puuksutades.
Lisaks soodustab suurema koguse õhu neelamist suitsetamine, kõrre kaudu jookide joomine ja nätsu närimine; - sinu kõhubakterid lagundavad jämesooles toitu, mille käigus eralduvad gaasid.
Toit, mis pole su peensooles ära seedinud, liigub edasi jämesoolde, kus bakterid seda lagundama hakkavad. Lagundamise tulemusena tekivad gaasid nagu hapnik, lämmastik, vesinik, süsihappegaas ja metaan.
Eriti tekitavad gaase süsivesikute- ja polüsahhariidide rikkad toiduained nagu oalised, kapsalised, täisteratooted, puuviljad ja juurviljad.
Mis vahe on kõhugaasidel ja kõhupuhitusel?
Argikeeles kasutatakse sõnu puhitus ja kõhugaasid sünonüümidena, aga tegelikult on tegu kahe erineva sümptomiga.
Puhituse all peetakse silmas ülakõhus (roidekaare ja naba vahelises piirkonnas) olevat valu, punsumise/paisumise ja ebamugavuse tunnet.
Puhitus tekib hormoonidest, stressist või soolestiku ülaosa põletikust.
Kõhugaasid on aga alakõhu piirkonnas (nabast allpool) paiknevates sooltes olev liigne õhk, mis liikudes venitab ja muljub sooli ning tekitab seeläbi teravat ja torkivat valu.
Väljutamata jäänud kõhugaasid võivad tekitada ka puhitust, aga mitte vastupidi.
Miks kõhugaasid halvasti lõhnavad?
On huvitav fakt, et tegelikult lõhnab halvasti ainult ca 1% kõikidest kõhugaasidest.
Vänge lõhna tekkes saab vastutavaks pidada kõhubaktereid, kes toodavad toidu lagundamise käigus väävlit sisaldavaid ühendeid.
Lisaks on veel mitmeid erinevaid faktoreid, mis põhjustavad halvalõhnalisi kõhugaase:
- kõrge kiudainesisaldusega aeglaselt lagunevad või mittelagunevad toidud.
Kuna selliste toitude seedimine võtab kaua aega ja need püsivad soolestikus pikalt, läheb see kraam lõpuks käärima, mis tekitabki halba lõhna.
Paljud taimsed toidud sisaldavad ka ise väävlit, mis aitab kaasa põneva lõhnabuketi tekkele.
Mida ette võtta?
Äkki hakkasid kohe liiga innukalt suurtes kogustes kiudaineid/taimi tarbima ning su kõht ei tule kohe nende seedimisega toime?
Kui nii, siis vähenda koguseid eelmisele tasemele ja liigu järgnevatel nädalatel väikeste sammudega uuesti suuremate koguste poole; - toidutalumatused.
Kui sa oled mingi kindla toidu suhtes ülitundlik või kui su kõht ei suuda seda üldse seedida, tekivad halvalõhnalised gaasid.
Näiteks laktoositalumatuse korral ei seedi kõht piimasuhkrut ehk laktoosi. Kuna seda ei lagundata, hakkavad bakterid kõhus laktoosi kääritama ja tekib halb lõhn.
Kõige raskem talumatuse vorm on tsöliaakia, kus kõht ei suuda seedida gluteeni. Gluteeni tarbimisega jätkamine viib lõpuks põletiku, soolehaavandite ning alatoitumuseni, sest hävinevad soolehatud, mis on vajalikud toitainete imendumiseks.
Kui sul on põhjendatud kahtlus, et sind kimbutab toidutalumatus, alusta toidutalumatuse testist ning astu järgmised sammud vastavalt saadud tulemustele; - erinevad ravimid.
Mõned ravimid võivad põhjustada halvalõhnalisi kõhugaase.
Näiteks antibiootikumid tapavad kõhus ära ka head bakterid ning see aeglustab seedeprotsesse, mistõttu käärivad toidujäägid sooles pikemalt.
Kui gaaside probleem muutub elu segavaks, konsulteeri arstiga ravimite muutmise osas, sest iseseisvalt ravikuuri pooleli jätmine võib su seisundit hoopis halvendada; - kõhukinnisus.
Kõhukinnisuse puhul kuhjub väljaheide jämesoolde ning seda on kuiva ja kõva koostise tõttu raske väljutada.
Sooles seisvas kakas bakterid aina paljunevad ning nende elutegevuse tulemusena tekivad valulikud ja halvalõhnalised gaasid.
Ajutise meetmena aitavad käsimüügis olevad kõhulahtistid, kuid oluline on end nende kasutamisest mitte sõltuvaks teha, sest pikas plaanis see ainult süvendab kõhukinnisuse probleemi, kuna sool muutub ajapikku laisaks ja ei suuda väljaheite massi enam ise edukalt liigutada.
Kui kõhukinnisus on su sage kaaslane, järgi selles postituses olevaid soovitusi; - jämesoole vähk.
On veel üks väga harv, kuid siiski eksisteeriv põhjus halvalõhnaliste kõhugaaside tekkeks.
Jämesoole vähk areneb soole sisepinnale tekkinud polüüpidest, mis suuremaks kasvades põhjustavad sooleummistust. Ummistunud sooles hakkavad väljaheide ja gaasid kogunema ning pikemal laagerdumisel tekib eriti ebameeldiva lõhnaga kõhutuul.
Kui perearst peaks kahtlustama jämesoole vähi olemasolu, saab ta teha lisaanalüüse ja vajadusel saata sind edasisteks uuringuteks valdkonna spetsialisti juurde.
Mis juhtub, kui sa püüad gaase lõputult kinni hoida?
Gaaside pikemaajaline kinnihoidmine tekitab alakõhus suurt survet ja rõhku, mis omakorda põhjustab ebamugavust ning valu. Mida kauem gaase kinni hoiad, seda suuremaks valu muutub.
Gaaside kinnihoidmine võib lõpuks viia seedeprobleemide ning raskemal juhul ka kõrvetiste tekkeni.
Äärmuslikul juhul võib esineda divertikuliiti ehk jämesoole väljasopistuste põletikku ning ka nende sopistuste verejooksu.
Põnev fakt: kui sa ei väljuta kõhugaase puuksutamise teel, imenduvad need osaliselt vereringesse ja väljuvad väljahingamisel. Suus sa teistsugust maitset ei tunne, aga väljuv gaas on sellegipoolest pärit soolestikust.
Kuidas liigseid kõhugaase vähendada?
Oluline on mõista, et kõhugaasid on normaalne elu osa. Senikaua kuni sa elad, hingad ja toitu seedid, tekivad ka gaasid.
Kuid kui gaase esineb sageli ja palju, hakkavad need ühel hetkel ebamugavusi põhjustama ning sel juhul tasub astuda samme oma enesetunde parandamiseks.
Siin on 4 sammu, mida sa igapäevaselt enda heaks teha saad:
- võta alati söömiseks eraldi aeg ja mälu rahulikus tempos, sest nõnda neelad vähem õhku ja närid ka toidu peenemaks. Peenemat toitu on kõhul märksa vaevatum seedida;
- söö 80% ulatuses taimset toitu, sest ainult taimedes on kiudained, mis on toiduks sinu seedimise korrasoleku eest vastutavatele headele soolebakteritele. Alusta nt sellest väljakutsest või kasuta Elsavie kiudainesegusid, mida on mugav ja kiire oma praegusesse menüüsse lisada;
- ole iga päev füüsiliselt aktiivne, sest mida enam liigud, seda aktiivsem on su soolestik gaaside ja kaka väljutamisel. Lihtsalt jaluta igapäevaselt 15–30 min, sellest alustuseks piisab;
- õpi haldama igapäevast (töö)stressi, sest krooniline stress keerab segamini seedimise ja see võimendab gaaside teket.
Näiteks jooga, kohalolu (mindfulness) harjutuste praktiseerimine, looduses liikumine, jooksmine ja loominguliste tegevuste harrastamine on suurepärased maandajad.
Kui ärevus ja segadus on siiski ülepea kasvamas, küsi julgelt abi psühholoogilt, psühhoterapeudilt, coachilt või superviisorilt.