Hapendamist on kasutatud toidu säilitamiseks juba kaua-kaua.
Kuid miks süüa hapendatud toite tänapäeval, kui toitu aitab säilitada külmkapp?
4 väärt põhjust hapendatud toitude söömiseks
Hapendatud ehk kääritatud ehk fermenteeritud toitudel on oluline mõju ka sinu tervisele.
1.
Hapendatud toidud sisaldavad mitmesuguseid probiootilisi tüvesid, seedeensüüme, oomega-3 rasvhappeid ja erinevaid B-grupi vitamiine.
Kääritatud toidus olevad probiootilised bakterid täidavad organismis tähtsat rolli, tasakaalustades ja rikastades sinu mikrobioomi. Tasakaalus mikrobioom aga tagab tugeva immuunsüsteemi ja kaitseb sind haiguste eest.
2.
Hapendatud toidud on ka head abimehed kehast mürkide väljaviimisel, ennetades nõnda kasvajate tekkimise riski.
3.
Veel on avastatud, et hapendatud toitudest on kasu isegi laktoositalumatuse, põletiku, akne ja mõnede nahahaiguste leevendamisel.
4.
Samuti on täheldatud, et hapendatud toidud pärsivad mitmeid autoimmuunhaigusi ja pärmseene üleliigset vohamist.
Milliseid hapendatud toite süüa?
Kui hapendatud toitude puhul meenuvad sulle esimesena tõenäoliselt hapukapsas ja hapukurk, keefir ning hapupiim, siis hapendada saab tegelikult paljusid erinevaid toite.
Probiootilisteks toitudeks loetakse veel näiteks:
- hapendatud seeni;
- erinevaid hapendatud köögivilju 🥕🧄 🧅🥬 🥒 🍅 ;
- oliive soolvees;
- kimchit;
- kombuchat (madala suhkrusisaldusega ja pastöriseerimata);
- misopastat;
- sojakastet;
- tempehit.
Kui palju peaks hapendatud toite sööma?
Hapendatud toitude söömine tuleb kasuks iga päev, sest head bakterid ei jää sinu soolestikku püsivalt elama, kuid su organism saab kasu juba sellest, kui need bakterid läbivad regulaarselt seedeelundkonda.
Soovitame süüa vähemalt 1 supilusikatäie, või veel parem 3–4 supilusikatäit hapendatud toitu päevas, et kasulikke baktereid kogu aeg oma kõhus hoida.
Kuidas ise toite hapendada?
Hapendamine on tegelikult väga lihtne ning sellega saab hakkama igaüks.
Siit postitusest leiad alustamiseks toitumisterapeut Katri Merisalu köögiviljade hapendamise retsepti.