Autor: Priit Lumi, Elsavie tegevjuht
Kas oled kunagi mõelnud, kui vanaks sa tahaksid elada? Ja milline on sinu elu ja tervis näiteks 10 või 20 aasta pärast?
Siin on sulle üks perspektiiv – Kui elad 90 aastaseks, on sinu elus kokku 4680 nädalat.
Kas seda tundub palju? Vähe?
Keskmise eestlase eluiga on meestel 74,4 ja naistel 82,8. Sellest tervena elavad mehed keskmiselt 54 ja naised 57 eluaastat. Ehk siis elu viimased 20-25 aastat vaevab enamikku inimesi mõni krooniline haigus, mille tõttu on nende elu suuremal või vähemal määral piiratud.
Miks me haigeks jääme?
Heaoluühiskonna krooniliste haiguste osakaal suureneb maailma elanikkonna seas igal aastal, mille suurimateks põhjuseks on mitte-tervislik toitumine ja elustiil. “Populaarseimad” elustiili haigused on ülekaalulisus, erinevad allergiad, kroonilised seedetrakti hädad ja südameprobleemid.
Põhjuseid tänapäeva elustiili- ja toitumisvalikutes on mitmeid – toitu on külluses ning selle hankimiseks ei ole vaja ennast palju liigutada. Samas on tarbitav toit tihti kaloriterohke, aga toitainete vaene. Lisaks on elu kiire ja stressirohke ning on raske selles infokülluses teha õigeid valikuid, mida peaks tarbima ja mida mitte.
Samal ajal aga see tervisepank, mis meile sünniga kaasa on antud, tühjeneb tasapisi, ning kui sinna pole järjepidevalt investeeritud, hakkavad erinevad tervisehädad endast märku andma.
Panus, mida tervisesse tuleb iga päev, nädal, kuu ja aasta anda, on ju tegelikult lihtne – söö tervislikku toitu, liigu regulaarselt, maga piisavalt ja vähenda stressi. Ja seda vähemalt 80% ajast. Kõlab lihtsalt, aga kuidas seda teha? Ja kuidas ennast veenda, et see ikkagi on vajalik?
Oma tervisest võiks mõelda nagu investeerimisest – sõltumata sellest kas panustad pensionifondi II või III sambasse, või väärismetallidesse ja krüptosse, parem on alustada varem. Kuid selle investeeringu tulu avaldub igapäevaselt sinu enesetundes ja produktiivsuses.
Maailma Terviseorganisatsioon defineerib tervist kui “täielik füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu, mitte ainult haiguse puudumine.” Hetkel on Läänes domineeriv arusaam, et igal haigusel on konkreetne põhjus, diagnoos ja ravim. Tegelikult tegeleb tervishoiusüsteem hetkel lõviosas haiguste manageerimise ja sümptomite ravimisega, mitte ennetuse või probleemi juurpõhjusteni jõudmisega.
Kuid mis saaks siis, kui igaüks võtaks ise vastutuse oma tervise ja heaolu eest, ning tegeleks ennetuse ja juurpõhjustega, mitte ainult tagajärgedega?
Kuidas muuta senist mõtteviisi tervisest?
Esmalt pakun ühe vaatenurga, kuidas tervisest mõelda.
1968. aastal toimus inimkonna jaoks üks suur perspektiivi muudatus – Apollo missioonil tehtud esimesel fotol Maast nägime oma planeeti ja ennast esmakordselt osana millestki väga suurest. Olime tiivustatud ja inspireeritud. Maailm tundis end kõikvõimsana ja ühe eesmärgi suunal liikuvat.
Nüüd on aeg uueks perspektiiviks – seekord iseenese sügavustesse.
Kellega koos me elame?
“Rohkem, kui silmaga nähtavaid organisme, on meie sees ja ümber neid, keda mikroskoobita näha ei saa. Me mitte ainult ei ela koos mikroobidega, vaid pakume neile oma olemasoluga ka sobivat elukeskkonda ja vastastikku kasulikku koostööd.” Mina, Superorganism – näitus Eesti Tervishoiumuuseumis
Inimese organismis elab baktereid peaaegu sama palju, kui on keha enda rakke – kaalult moodustavad nad kokku umbes 1-2 kg. Bakteritele lisanduvad veel viirused ja pärmseened.
Mikroorganisme leidub inimese organismis pea kõikjal: neid on nahal, suus, hingamis- ja suguteedes ning arvatakse, et isegi varasemalt steriilseks organiks peetud ajus. Kõige rohkem mikroobe elab siiski meie seedetraktis, täpsemalt jämesoole lõpuosas.
Nüüd jõuamegi võlusõnani – mikrobioom – see on kõigi inimkehas olevate mikroorganismide ökosüsteem. 99% kõikidest inimkeha bakteritest elavad meie soolestikus ning moodustavad kõhu mikrobioomi.
Miks on mikrobioom oluline?
Mikrobioomi uurimine on üks uusimaid teaduse suundi, mis annab igal aastal ainest üha rohkemateks teadustöödeks. Eesti teadlased on mikrobioomi uurinud juba üle 20 aasta ning kõhubaktereid uurides on leitud, et kõhu mikrobioom on äärmiselt lai kogukond mikroorganisme, mis elavad meie sees tasakaalus ja harmoonias. Igaühel neist on oma eesmärk. Ja iga inimese mikrobioom on unikaalne nagu sõrmejälg.
Kõik uuringud näitavad aga üht – kõhu mikrobioomi võib nimetada meie tervise juhtimiskeskuseks. Miks?
Sest tasakaalus ja hästi töötav mikrobioom toetab peaaegu kõiki meie tervise osasid – immuunsüsteemi, seedimist, ainevahetust, vaimset tervist, hormoonide tasakaalu, geenide ekspresseerumist ja meie tajusid. Isegi 90% õnnehormoonist ehk serotoniinist sünteesitakse just soolestikus!
Kui aga mikrobioomi tasakaal on häiritud ja halvad bakterid on saanud võimust heade üle, annab see tunda ka meie enesetundes ning võib põhjustada mitmeid füüsilise ja vaimse tervise hädasid.
Milline on sinu mikrobioomi olukord?
Täna on igaühel võimalik oma mikrobioomi testida. Eesti teadlaste poolt välja töötatud mikrobioomi testi Gut SecretsTM komplekt on mugavalt koju tellitav. Pärast kodust väljaheite proovi võtmist tuleb see saata laborisse, kus seda hakatakse uurima.
2-4 nädala pärast saad oma e-mailile põhjaliku mikrobioomi uuringu raporti, kus on täpselt ära toodud, milliseid baktereid avastati, milline on nende kogus võrreldes keskmiste tulemustega ning soovitused, kuidas oma bakterite kooslust tervislikumaks muuta.
Kuidas hoolitseda oma kõhubakterite eest?
Kunagi arvati, et kõik bakterid on pahad ning nendega tuleb võidelda. Võib öelda, et selle sõja me võitsime ning laialdaselt kasutatavad antibiootikumid tapavad suure osa baktereid. Kahjuks aga hävitavad nad ära ka head bakterid.
Et kasvatada oma kõhus rohkem häid baktereid ning hoida kontrolli all halbade bakterite kogust, tuleb aga teada, millega häid baktereid toita.
Nagu sinagi, soovivad bakterid süüa ning parim söök on neile kiudained. Just seepärast võiks kõik kiudainetega seonduv sullegi korda minna, sest nende abil hoiad sa oma kõhuelanikud õnnelikena ning kui neil on hea olla, pakatad ka sina tervisest ja heaolust.
Kiudaineid aga leidub vaid taimses toidus ning kahjuks on eestlaste toidulaud kaldu just loomse toidu ja magusa poole:
Uuringute järgi tarbivad eestlased koguni pea kaks korda vähem kiudaineid, kui oleks piisav. Kui täiskasvanu päevane kiudainete vajadus on naistel vähemalt 25 grammi ja meestel 35 grammi, siis tegelikult on keskmine tarbimine 20 grammi päevas.
Eestlased pole selle murega üksi – kõikides arenenud riikides on olukord suuresti sama.
Miks just kiudained?
Nagu varasemalt mainitud, kiudained on kõhubakterite toit. Tänu sellele, et kiudained on raskemini lagundatavad, on neil võimalik jõuda jämesoolde, kus nad saavad olla pidusöögiks sealsetele mikroorganismidele.
Mida kiudained meile annavad?
Kiudainetel on palju häid omadusi:
- Aitavad hoida kõhuelustiku mitmekesisena ning seeläbi kogu tervise korras.
- Aitavad alandada vererõhku.
- Aitavad normaalsena hoida vere glükoositaset.
- Aitavad vähendada ülekaalulisuse, soolevähi ja II tüüpi diabeedi riski.
- Suurendavad väljaheite mahtu, tänu millele käib kõht kergelt ja korrapäraselt läbi.
Kust kiudaineid leida?
Kiudaineid leidub ainult taimses toidus. Liha- ja piimatoodetes kiudaineid ei ole. Siin on üks hea spikker, mis näitab, kus on kõige rohkem kiudaineid.
Kust veel kiudaineid saab?
Kui siiski ainult toidust ei õnnestu piisavalt kiudaineid kätte saada, siis on võimalik ka toidulisandina kiudaineid juurde võtta. Pikaajaliste mikrobioomi uuringute põhjal on välja töötatud ka tasakaalustatud Elsavie kiudainesegud, mida saab mugavalt igapäevaselt oma toidule või joogile juurde lisada.
Mis juhtub, kui tarbid igapäevaselt liiga vähe kiudaineid?
Sinu jämesoole bakterite kooslus jääb nälga ja muutub muutub ajapikku ühekülgseks.
Nagu kõik muud elusorganismid, proovivad ka bakterid iga hinnaga elus püsida ning kui neil pole süüa kiudaineid, hakkavad nad lagundama sinu jämesoolt seestpoolt kaitsvat limakihti, mistõttu võib aja jooksul välja kujuneda näiteks lekkiva soole sündroom, tekkida erinevad põletikud ja seeläbi nõrgeneda kogu immuunsüsteem.
Kuidas muuta oma olemasolevaid toitumisharjumusi? Jälle uus dieet?
Kuigi lühiajalised dieedid võivad tuua häid tulemusi, siis pikaajaliseks kasutamiseks need ei sobi ning tihti ollakse pärast dieeti tagasi samas kohas, kust alustati.
Vajalik on mõtteviisi muutus. Et muutused oleks mõjuvad ja püsivad, peab nende saavutamisel valitsema kergus. Nii muutused toitumises kui ka muudes eluvaldkondades peaksid tulema samm-haaval ning jätkuma sisuliselt elu lõpuni.
Elsavie Tervisekiirendi
Et aidata inimestel neid muutusi edukalt ellu viia, oleme kokku pannud 11-nädalase Tervisekiirendi programmi, mille jooksul analüüsitakse osalejate mikrobioomi ja verenäitajaid ning tehakse personaalseid soovitusi toitumise- ja elustiilimuudatusteks.
Lisaks sellele aidatakse osalejal luua igapäevaseid väikeseid harjumusi, mida ühekaupa juurutama hakata. Kogu teekonnal on abiks Elsavie tiim ja osalejate kogukond, kes üksteist toetavad ja inspireerivad õigel teel püsima.
Oleme näinud, et see lähenemine töötab ning eelmises Tervisekiirendis osalejad said sellest palju abi. Nende lugusid saab lugeda meie blogist.
Tutvu Tervisekiirendi programmiga siin: https://elsavie.com/et/tervisekiirendi
või broneeri kohe endale aeg privaatseks telefonikõneks, et aru saada, kas programm saab sulle abiks olla: https://calendly.com/tervisekiirendi/kandideerimine