Who wouldn’t want to treat themselves with a bit of sweets towards the end of another successful work week? Why shouldn’t sweets be a little healthier than usual? In fact, it’s easy! You can make a traditional berry cake healthier by adding fiber to it and having more of the berries than bread in your cake. The cake retains its structure thanks to the fiber blend mixed with berries, which makes it a little thicker. Thus, on a cooled cake, the berries stay together beautifully, and the cake remains juicy.
The perfect match for this recipe is our blend Beauty Inside & Outside, which contains collagen and zinc in addition to four different types of plant fiber. All in all, the blend is rich in fiber beneficial for your body and digestion, zinc boosts your immune system, and collagen helps keep skin, nails, hair and bones strong.
For pie base, crush hazelnuts and oatmeal in a food processor. Mix with butter and then the rest of the components until smooth. Let the dough rest for an hour in the cold. Roll the dough onto a plate or mold. Cover the base with peas to prevent rising and cook for 10-15 minutes until the base is golden on top.
For the filling, mix berries with sugar and fiber mixture. Pour the filling onto the baked base. Spread evenly and bake in the oven for about 30 minutes. Let cool.
Try with other berries and fruits as well – e.g blueberries, blackcurrants, red currants, raspberries, strawberries, apples, pears and, of course, all these berries mixed to taste. Adjust the amount of fiber mixture according to the juiciness of the berries.
Rohkem kui silmaga nähtavaid organisme on sinu ümber neid, keda mikroskoobita näha ei saa.
Sa mitte ainult ei ela koos mikroobidega, vaid pakud neile oma olemasoluga ka sobivat elukeskkonda ja vastastikku kasulikku koostööd.
Sina ja su bakterid
Sinu organismis elab baktereid peaaegu sama palju kui on su keha enda rakke: kaalult on neid tegelasi kokku umbes 1–2 kg. Bakteritele lisanduvad veel viirused ja pärmseened.
Mikroorganisme leidub sinu organismis pea kõikjal: neid on nahal, suus, hingamis- ja suguteedes ning arvatakse, et isegi varasemalt steriilseks organiks peetud ajus.
Kõige rohkem mikroobe elab siiski sinu seedetraktis, täpsemalt jämesoole lõpuosas.
Sinu sees elavatest mikroorganismidest on 99% bakterid ➔ bakteritest 99% elab seedekulglas ➔ neist 99% elab jämesooles
Baktereid elab sinu kehas nii palju, et võib tekkida küsimus, mida üldse tähendab inimeseks olemine …
Tegelikult võidki end vaadata kui ökosüsteemi, kus tervist mõjutavad sinu enda geenid, mikroorganismide geenid ning nende kahe koosmõju.
Kõige rohkem baktereid sinu jämesoole lõpuosas ehk pärasooles.
Sinu seedetraktis leidub keskmiselt sadakond erinevat liiki mikroobe. (Kokku on inimorganismis elavaid soolebaktereid 1000–2000 liiki.)
Need bakterid on tihedalt seotud sinu tervisega ning tänaseks on leitud väga palju seoseid, mille kaudu soolebakterid mõjutavad kogu organismi toimimist.
Seepärast on oluline, et sinu soolestiku mikrobioom oleks mitmekesine ja tasakaalustatud. Kui mikrobioomi tasakaal häirub, nõrgeneb organismi kaitsevõime ning on soodustatud erinevate haiguste väljakujunemine.
Kuidas mikrobioom sinu immuunsüsteemi toetab?
Kui olid veel ema kõhus, hakkasid su mikrobioom ja arenev immuunsüsteem omavahel suhtlema ja koos kujunema.
Eriti olulised olid aga esimesed eluaastad, mille jooksul bakterite arvukus ja liigirikkus kasvasid jõudsalt. Sel perioodil tekkis sul taluvus bakterite osas, kellega olid sünnist saati kokku puutunud ja immuunsüsteem harjus nendega ära.
Võimalikult tugeva immuunsüsteemi kujunemiseks pidid sa esimestel eluaastatel kokku puutuma erinevate keskkondadega ja väga hea, kui viibisid palju õues.
Täiskasvanuna paikneb umbes 80% sinu immuunsüsteemistsoolestikus. Siin on olulisel kohal just soolestiku bakterid, mis toetavad sinu immuunsust mitmeid teid pidi:
bakterid toodavad signaalmolekule, mis reguleerivad sinu immuunsüsteemi, närvisüsteemi ja ainevahetust;
head bakterid võitlevad kahjulike bakteritega toitainete ja elukoha eest ning toodavad kahjulike bakterite vohamist piiravaid aineid ehk bakteriotsiine;
bakterid toodavad ühendeid, mis soodustavad soole seina seestpoolt kaitsva lima teket, mis omakorda takistab organismile kahjulike bakterite ja ühendite pääsu soolest vereringesse.
Mikrobioom toetab sinu seedimist
Ilma soolestiku bakteriteta saaksid sa toidust 10–15% vähem energiat!
Bakterid lagundavad kiudained erinevateks organismile olulisteks ühenditeks, sh lühikese ahelaga rasvhapeteks, milledest olulisemad on äädikhape, võihape ja propioonhape.
Need ühendid on tähtsad energiallikad nii sinu keharakkudele kui ka bakterite rakkudele. Näiteks saavad soolestiku epiteelrakud kuni 70% kogu vajalikust energiast võihappest.
Lisaks eelnevale toodavad soolestikubakterid veel organismile olulisi K-vitamiine ja erinevaid B-grupi vitamiine.
On leitud, et mikrobioomi tasakaalu häirumine võib soodustada ainevahetushäirete tekkimist, sh ülekaalulisust, rasvumist ja II tüüpi diabeeti. Muutused mikrobioomis mõjutavad energia kättesaamist, insuliini resistentsust ning ainevahetuse signaalradasid.
Mikrobioom toetab sinu vaimset tervist ja vastupidi
Mikrobioom mõjutab sinu meeleolu ning ärevus ja pidev stress mõjutavad omakorda mikrobioomi seisukorda.
Soolestik ja aju on omavahel seotud kõhu-aju telje kaudu, kus suhtlus käib närvisüsteemi, immuunsüsteemi ja hormoonide vahendusel.
Näiteks toodetakse ca 90% „õnnehormoon“ serotoniinist soolestikus. Aju saadab aga omakorda signaale, mis mõjutavad seda, kes meie soolestikus elavad.
Mikrobioomi eest hoolitsemine
Viimastel aastatel on soolestiku mikrobioomi üha rohkem tunnustatud kui tähtsat inimese tervist mõjutavat tegurit.
Mitmekesine ja tasakaalus soolestiku mikroobide kooslus on oluline kogu organismi tervise tagamiseks ning tõsiste krooniliste haiguste väljakujunemise ennetamiseks.
Heade kõhubakterite toetamiseks on sul oluline saada toidust piisaval hulgal kiudaineid, mis omakorda on söögiks sinu soolebakteritele.
Kiudaineid saab su keha AINULT taimsest toidust, mistõttu on tähtis süüa iga päev piisaval hulgal taimi. Oleme sel teemal pikemalt kirjutanud selles postituses.
Süües enam värsket taimset toitu ja vähendades töödeldud toitude osakaalu, teed head oma kõhuelanikele ning tervisele tervikuna 😊.
PS! Kui tunned, et viimane mõte sind kõnetab, aga toitumise muutmine tundub esimese hooga liiga suure väljakutsena, alusta lihtsamast ja paku oma kõhubakteriteleElsavie kiudainesegusid, mis on loodud koostöös Eesti teadlastega ning mõeldud just soolestiku mikrobioomi tasakaalustamiseks.
Miks ei võiks magustoit olla tervislikum kui tavapäraselt?
Tegelikult on see lihtne! Marjakoogi saad muuta tervislikumaks, kui lisad sinna kiudaineid ja pistad koogi sisse marju rohkem kui jahu.
Kook hoiab oma struktuuri tänu marjakatte sisse käivale kiudainesegule: jahtunud koogil püsivad marjad ilusti koos ja tervik jääb mõnusalt mahlane.
Marjakoogi sisse sobib eriti hästi Elsavie kiudainesegu Beauty Inside & Outside, mis sisaldab lisaks nelja eri tüüpi taimsele kiudainele ka tsinki ja kollageeni.
Tsink turgutab immuunsüsteemi ning kollageen aitab hoida nahka, küüsi, juukseid ja luid tugevatena.
Põhja valmistamiseks purusta metspähklid ja kaerahelbed köögikombainis peenemaks.
Sega või suhkruga ning seejärel ülejäänud komponentidega ühtlaseks muredaks taignaks.
Lase taignal 60 min külmas seista ja rulli lahti plaadile või vormi.
Kerkimise vältimiseks kata põhi küpsetuskuulidega ja küpseta 10–15 minutit, kuni põhi on pealt kuldne.
Katte jaoks sega marjad suhkru ja kiudaineseguga ja vala põhjale. Aja mass ühtlaselt laiali ja küpseta ahjus umbes 30 minutit.
Lase jahtuda ning naudi!
Proovi kooki teha ka muude marjade ja puuviljadega – sobivad mustikad, mustsõstrad, punased sõstrad, vaarikad, maasikad, õunad, pirnid ja loomulikult kõik need maitse järgi kokkusegatult. Kiudainesegu kogust kohanda vastavalt marjade mahlasusele.
